 | See artikkelvajabtoimetamist.(September 2006) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Vooruseetika onnormatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimesemoraalse iseloomu javoorused. Vooruseetika onkohusele jamoraalireeglitele rõhku panevadeontoloogilise eetika ja tegude tagajärgedest lähtuvakonventsionalismi alternatiiv.
Tänapäeva vooruseetika esimesteks eelkäijateks peetaksePlatonit ja eritiAristotelest. Sarnaseid motiive on kahiina filosoofias.
Teooria väidab, etõnnelikuks saab ainult omaisiklike omadusi arendades (läbi mõtlemise, järelduste jaloogika). Ta kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kuikompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Teo mõistlikkus tähendab siin "kuldset keskteed".
Vooruseetiline lähenemine oli lääne moraalifilosoofias valdav vähemaltvalgustusajani. Vahepeal jäi see filosoofias unarusse.
Vooruseetika uut algust märgibElizabeth Anscombe'i artikkel "Modern Moral Philosophy" (1958). Anscombe heitis deontoloogilisele eetikale jautilitarismile ette, et need ei pööra tähelepanu voorustele,motiividele, moraalsele iseloomule,moraalikasvatusel,moraalsele tarkusele,sõprusele,perekonnasuhetele, õnnele ning sellele, mis laadi inimene tuleb olla ja kuidas tuleb elada.