 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid.(Jaanuar 2025) Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | See artikkelvajabtoimetamist. Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 Volta tehase restaureeritud administratiivhoone,Tööstuse tänav 47 | |
| Asutatud | 1899 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1994 |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Tööstuse tänav 47, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Kopli |
Volta tehas oliTallinnas1900. aastal tööd alustanud tööstuskäitis, mis asubKalamaja asumisTallinnas. Tehase nimevaliku aluseks oliAlessandro Volta isik.
Volta tehase ehitamisele eelnesCarl Wilhelm Lutheri jaChristian Lutheri, Girardi,Christian Barthold Rotermanni, Roseni, Ingmanni ja Riia Kommertspanga (mille üks omanikke oli SaksaAEG (Allgemaine Elektrizitäts Gesellschaft)) poolt15. aprill1899 AS Volta asutamine, misjärel hakati TallinnasKopli piirkonnas ostetud krundile hooneid ehitama.
5. jaanuaril1900 alustas ettevõte tööd, tehast juhtisinsenerKonrad SchindlerŠveitsist, tehases töötas 190 töölist[1].1901. aasta mais lõpetati projektijärgsed tööd ehitusel – territoorium ligikaudu 10hektarit. Tehas oli varustatud kaasaegse Saksa tippseadmestikuga (esimeneelektrivasar Eestis). Vene toormest valmistatielektrimootoreid jageneraatoreid Vene turule.
1904. aastal alustati oma toodanguga teiste Eesti ettevõtete elektrifitseerimist:Lutheri vineer ja mööbli vabrik,Dvigatel,Kärdla kalevivabrik,Türi paberivabrik.
1905. aasta revolutsiooni ajal Eestis toimus13. oktoobril streik Volta tehases ja 11. detsembril 1905 kogunesid Tallinnas sotsiaal-demokraatide jaAleksander Kesküla suunamisel valdade saadikud. Algselt kavandatudEstonia seltsi ruumide asemel koguneti Volta tehases. Õhtusele koosolekule saabusid nii tööliste kui ka valdade saadikud salaja väikestes gruppides, sissepääsu tagas märgusõna. Koosolekut juhatas A. Kesküla ja protokollisFriedebert Tuglas. Koosoleku päevakorras oli olukorra hindamine ning uus võitluskava linnas ja maal sõjaseisukorra tingimustes.
1909. aastal ehitati VoltasTallinna elektrijaamale kolm 250hjauruturbiini ja kolm 250 hj ja 3kVvahelduvvoolugeneraatorit.1910. aastal müüdi eraomanike poolt osa aktsiaid Peterburi Diskonto ja Laenupangale, mille tulemusena saadi suuri riiklikke tellimusi raudtee ja sõjaliste ametkondade tarvis.1913. aastal, kui alustas tööd ASNoblessneri laevatehas, valmistati Voltas ehitatavateallveelaevade kogu elektriseadmestik. 1913/1914. aastal rajati oma malmivalu osakond ja ehitati juurde hooneid.1913. aastal oli tehases 760 töölist, 1917. aastal juba 1200 töölist.
Esimese maailmasõja ajal,1916. aastaks kasvas käive 5,5 miljoni rublani, ettevõttes töötas 860 töölist ja juhatuse asupaigaks sai Peterburi,Venemaa Keisririigi sõjaväele valmistati 600 000 käsigranaati.1917. aasta suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendidPermi, muu vara Moskvasse ning tehas käivitus mõni aeg hiljemUuralitesJekaterinburgi kubermangusBarantšinski asulas[2], kus tekkis Barantšinski elektromehaanika tehas[3].
Tallinnas seisis tehas tühjalt ligi viis aastat. Eesti Vabariik kehtestas seejärel oma hoolduse ettevõttele ja andis 15 miljonit marka laenu seadmete muretsemiseks ja tootmise alustamiseks. Osa ruume renditi välja sellistele ettevõtetele nagu Parfümeeriatehas Feival, ŠokolaadivabrikKawe, Kalevivabrik Keila jne. 1925. aastal likvideeriti senine AS Volta ning vara müüdi uuele samal aastal tegevust alustanud seltsile Eesti Elektrimasinate-Ehituse Aktsiaselts, mille asutajaiks olidMartin Christian Luther,Konrad Mauritz ja Carl (Karl) Stark ja tehas jätkas tööd seniste tööliste ja spetsialistidega. 1935. aastal muudeti AS põhikirja ning samal ajal toimus uuesti firma nimemuutus, seoses uute suuremate ülesannete ja põhikapitali suurendamisega ning tehase uueks nimeks sai Aktsiaselts Volta Tehased.1939. aastal töötas AS Volta Tehastes,Soo tänav 27 territooriumil 244 töölist, valmistati tellimuste aluselelektrimootoreid,transformaatoreid, pumpasid,ventilaatoreid, kütteagregaate jne.
26. juulil1940 tehas natsionaliseeriti, senisest töölisestArtur Alust sai tehase direktor, paigale jäi vana juhtkond ja insener-tehniline personal, töölisi jäi alles 164. AS Volta Tehased allutatiEesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile.Teise maailmasõja ajal1941. aastal tehas demonteeriti ja saadetiNSV Liitu, suur osa seadmeid läks agatransportimisel koos laevadega põhja.Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 kandis tehas nimetust Aktsiaselts Volta Tehased (Hansa Motorenfabrik Werk Volta).
1944 alustas tehas uuesti tööd riiklikus alluvuses ning aastast 1944 kandis tehas nimetust NSVL Riiklik Elektrimasinate Ehituse Tehas Volta, aastatel 1944–1957 Riiklik Liidu Tehas Volta.1947. aastal tehas rekonstrueeriti okupeeritud Saksamaalt saadud trofeeseadmetega ja viidi ettevõtte territooriumilt välja Kalevivabrik Keila jakondiitritoodete vabrik Kalev. 1951. aastal anti käiku esimene automaatliin võllide töötlemiseks ja press automaat staatori ja rootorilehtede stantsimiseks. 1953. aastal ehitati uus valutsehh, 1956. aastal võeti kasutusse survevalumasinad rootorite valamiseks.
_1965_fotogr_Hans_Veermets.jpg)
Aastatel 1957–1971 kandis tehas nimetust Tehas Volta ja aastatel 1971–1992 Tallinna Tehas Volta[4]. 1960. aastal alustati ühtse seeriaelektrimootorite tootmist ja lõpetatigeneraatorite tootmine. 1963. aastal valmistati Volta tehases 242 000 elektrimootorit, 70 000 väikemootorit, 190 000 triikrauda, 2000vahvliküpsetit[5] ja 6700elektriradiaatorit[6].
1971. aastal ehitati lao- ja 1972. aastal labori ja garaažihooned. Tootmist laiendati ning 1980. aastate alguseks olid valminud ka kõik praegused tootmiskorpusedTööstuse tänava ääres. 1989. aastal ületas Volta tehases toodetud 132 ja 160 mm võllikõrgusega lühisrootoriga asünkroonmootorite tootmisel 300 000 toote piiri ning samal perioodil valmistati koos Türi-Allikul paikneva tsehhiga kokku ligi 70 000 elektriradiaatorit.
1992. aasta lõpus kuulutas Eesti Erastamisagentuur esimest korda välja ettevõtte erastamine rahvusvahelisel erastamiskonkursil, kuid vaatamata suurele huvile ei tehtud ühtegi lõplikku ostupakkumist ja 1993. aasta lõpul erastati eraldiTüri-Alliku tsehh.
Septembris1994 sõlmitiEesti Erastamisagentuuri ja Ravori Investeeringute AS vahel RAS Volta varade ja osade kohustuste ostu-müügileping. Ehitati välja uus elektrimootorite mähkimise tsehh (u 600 m2 ) ja ehitati välja ruumid elektrimootorite remondi osakonnale ning tegutseti elektrimootorite AE 132 ja AE 160 ning ajapidajatele veepumpade ALTAI-M müügiga.
1995. aastal esitas RE Riigiressursside Keskus Tallinna linnakohtusse Eesti Erastamisagentuuri (EEA) ja RAS Volta vastu hagi, milles nõudis Volta vara erastamise käigus riigireservi kaotsimineku hüvituseks ligi seitse miljonit krooni. 1991. aastal Eesti alluvusse antud üleliiduline ettevõte Volta jäi tollal vastavalt lepingule materiaalsete ressursside ministeeriumiga ettevõtte valduses olnudriigireservi vastutavaks hoidjaks. Reservi moodustasid põhiliselt hinnalised metallid. 1993. aasta juulis oli valitsus otsustanud riigireservi komisjoni määrusega Volta halduses olnud osa reservivara ettevõttele maha müüa. Müüdava vara väärtus oli ressursikeskuse hinnangul tollal ligi kuus miljonil krooni. Sama aasta märtsis oli ressursikeskus teinud Voltas kontrolli, mis näitas aga, et riigireservi vara oli seal vaid 530 000 krooni väärtuses. Riigiressursikeskus taotles tagasi riigireservis olnud vara müügist saadud summasi[7].
Volta erastamise järel jätkas ametis olnud 800 inimese asemel 250 töötajat. Tehas jagati seitsmeks väiksemaks aktsiaseltsiks, kümne hektari suurusel maa-alal paiknevates tsehhides toodeti Voltas allhanke korrasstaatoreid jarootoreid.[8]
1998. aastal muutis Ravori Investeeringute AS oma ärinime Elektrimasinaehituse AS-iks.2003. aastal võitis Elektrimasinaehituse AS 1998. aastal alanud kaubamärgi VOLTA omandivaidluse AB Electroluxiga.
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Volta tehas |
2003. aastal muutis Elektrimasinaehituse AS oma ärinime AS-iks Volta. Asukoht onUus-Volta tänav 9/1.