Virmalised esinevad niipõhja- kui kalõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavaltaurora borealis jaaurora australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus onaurora polaris 'polaarkoit'.
Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvadMaa magnetvälja sattudes piki sellejõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.
Kui ergastatuks osutub atomaarnehapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100–150km kõrgusel) või punast (umbes 250km kõrgusel)valgust. Molekulaarnelämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha kaEestis.
Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80km ja kõrgeim umbes 200km. Virmaliste esinemisetõenäosus on tihedas seosesmagnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus –päikesetuul.