Vinland ehkVínland (vanaislandiVínland, arvatavasti 'viinapuude maa' või 'veinimaa', kaVínland it góða 'hea Vínland') on piirkondPõhja-Ameerikas, mille avastas aasta1000 paikuIslandi päritolu meresõitjaLeifr Eiríksson.
Vínland oli tema poolt Ameerikas avastatud aladest kõige lõunapoolsem, sellest põhja poole jäidMarkland, mis tähendab Metsamaad, jaHelluland ehk Kaljumaa.
Kuigi saagadest võib selgelt välja lugeda, et räägitakse viinapuuväätidest ja viinamarjadest, ja kuigi sedasama mainib oma varasemas jutustuses kaBremeni Adam, on maa nimi siiski vaidlusi tekitanud.
Mõned tänapäeva teadlased on väitnud, et nimi "Vínland" ei viita mitte veinile ja viinamarjadele, vaid et selle liitsõna esimene osa kujutab endast hoopis muinaspõhjakeelset sõnavin (lühikese täishäälikuga). Sõnavin (aas, rohumaa) esineb liitsõnade osana enamasti Norra vanemates kohanimedes (N: "Björg-vin" oli tänase Bergeni linna kunagine nimi).
Eriti järjekindlalt on seda arvamust kaitsnud norra meresõitja ja kirjanikHelge Ingstad, kes avastasNewfoundlandi saare põhjatipustL'Anse aux Meadowsi juurest asulajäänused. Esialgu ei ole see teooria üldist tunnustust leidnud.
Arvatakse, et nimepanekul võis aluseks olla seostõotatud maaga, kuhu Mooses läkitas enda saadikud ja kes pöördusid tagasi hiiglasuure viinamarjakobaraga. Väidet toetab fakt, et selleks ajaks oliLeifr Õnnelik jubaristiusku GröönimaalÓláfr Tryggvipoja ülesandel levitanud.
Peamised allikad, mis räägivad Vínlandi avastamisest ja katsetest seda maad koloniseerida, on13. sajandist pärinevad nn Vínlandisaagad: "Eiríks saga rauða" ("Eiríkr Punase saaga") ja "Grœnlendinga saga" ("Gröönlaste saaga"). Saagad käsitlevad samu sündmusi, kuid sageli lähevad nende andmed teineteisest päris tugevalt lahku. Mõlemad saagad põhinevad suulisel pärimusel.
"Gröönlaste saaga" andmetel olevat Põhja-Ameerikat esimesena näinudBjarni Herjólfsson, kes sõitis IslandiltGröönimaale oma isa külastama, kuid torm ajas ta hoopis senitundmatute läänepoolsete saarte juurde. Tema seal aga maale ei läinud. Gröönimaale jõudes jutustas Bjarni kolmest maast, mida ta oma laeva pardalt nägi. Talle heideti ette, et ta uutel maadel ei randunud,Eiríkr Punase poeg Leifr Õnnelik aga ostis ära tema laeva ja läks neid maid otsima. Kõigepealt jõudis Leifr läänes kaljusele maale, mille ta nimetasHellulandiks. Seejärel jõudis ta metsaga kaetud maale, mis sai nimeMarkland. Lõpuks jõudis Leifr viljakale maale, kus kasvasidviinapuud, tundmatud puudmösürid (vahtrad) ning metsikisekülvunud nisu[1]. See maa sai nimeks Vínland. Leifr Eiríksson oli mõlema saaga järgi esimene, kes Vínlandis maale läks.
Mõlema saaga andmetel tehti Gröönimaale ümber asunud skandinaavlaste poolt katset Vínlandi koloniseerida. Tõsisemate üritajate seas olidÞorfinnr Karlsefni ja tema naineGuðríðr Þorbjarnardóttir, Vínlandis sündis neil poegSnorri. Koos Þorfinnri ja Guðríðriga sõitis Vínlandi palju ümberasujaid. Seal elasid aga jubaskräälingid,indiaanlased, kellega mõnikord rahumeelselt kaupa tehti, sageli aga ka lahinguid peeti. Püsivat skandinaavlaste asustust Vínlandis ei tekkinud, sest uusasukatel oleks olnud raske end pikemat aega skräälingute eest kaitsta.
Esimene teadaolev kirjalik allikas, mis Vínlandi nimetab, onBremeni Adami kirjutatud Hamburg-Bremeni piiskopkonna ajalugu "Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum", mis valmis aastatel1075–1080. Adam räägib, et ta olevat aastatel 1068 või 1069Taani kuningasSvend Estridsenilt kuulnud lääne pool asuvast meretagusest maast Vínlandist, kus kasvavad viinapuud ja metsik nisu.
Vínlandi on nimetatud kaAri Þorgilssoni "Islandlaste raamatus", mis valmis ajavahemikus 1122–1133. Ari ütleb, et Eiríkr Punane olevat Gröönimaal kohanud inimesi, kes olid väga sarnased Vínlandis elavatele inimestele, keda gröönlased kutsusid skräälinguteks (skrælingar). Ari jutt on sõnastatud nii, nagu oleks Vínlandi olemasolu olnud kõigile teadaolev. Tõenäoliselt see nii oligi. Ari lasi oma Islandlaste raamatu üle vaadataSkálholti piiskopilÞorlákr Runólfssonil, kes oli saagade andmetel Vínlandis sündinud Snorri Þorfinnssoni lapselaps. Kas Snorri ka tegelikult Vínlandis sündis, ei ole teada, kuid on usutav, et tema vanemad seal käisid ja et tema perekonnas tunti Vínlandisse puutuvat hästi.
Islandi annaalides on aasta1121 kohta märge, etGröönimaa piiskopEiríkr Grúpsson asus teele Vínlandi, kuid tema edasise käekäigu kohta andmeid ei ole.
Arvatavasti käidi keskajal Gröönimaalt palju kordi Põhja-Ameerikas, et tuua sealt puid,karusnahku ja eksootilisitoiduaineid. Aasta1347 kohta on Islandi annaalides teade, et torm on Islandi rannikule toonud laeva, mis oli teel Gröönimaalt Marklandi. Seejärel Vínlandist ega teistest kaugel läänes asuvatest maadest enam teateid ei ole.
Pikemalt artiklisL'Anse aux Meadows
1960. aastate alguses leidsidHelge jaAnne Stine IngstadNewfoundlandi loodetipus L'Anse aux MeadowsisSkandinaaviaviikingite rajatud hoonete jäänused. Tegemist on kolme majade grupiga, mis oma tüübilt sarnanesid Gröönimaal ja Islandil ehitatud hoonetega. Maju kasutati vaid lühikest aega aasta 1000 paiku. L'Anse aux Meadows ei saanud siiski olla Leifr Eiríkssoni Vínland, selleks asub see liiga kaugel põhjas. Arheoloogilised leiud viitavad sellele, et hooneid kasutati peatuspaigana reisidel kaugemale lõuna poole. L'Anse aux Meadowsist on leitud palju kaugemal lõunas kasvavahalli pähklipuu (Juglans cineria) vilju, Skandinaavia päritolu helmeid,Iirimaa tüüpi ehtenõel, värtnakeder. Leitud on karaudneete ja muid jälgi laevade parandamisest ning sepikoja jäänused. Teisi arheoloogilisi leide, mida saaks kindlalt seostadaviikingite retkedega,Ameerikast seni saadud ei ole.
Vín tähendabvanaislandi keelesviinapuud võiveini;vin aga nurme, rohumaad. Usutavamaks peetakse tõlgendust, mille järgi maa nimi tähendab viinapuude- või veinimaad, sest niisaagad kui ka Bremeni Adam räägivad, et sellel maal kasvas rohkesti viinamarju.
Arvatavasti mõeldi saagades nimetatudHellulandi allBaffini saart jaMarklandi allLabradori poolsaart. Vínlandi asukoha suhtes ei ole uurijad aga seni selgusele jõudnud. Välja on pakutudCape Cod,Nova Scotia,Saint Lawrence'i jõe suue,New England,L'Anse aux Meadows. Kui lähtuda sellest, et Leifri Vínlandis kasvas tõepoolest viinapuu, siis pidi see asumaSaint Lawrence'i lahest lõuna pool, sest selle lahe juures asub nimelt metsiku viinapuu leviala põhjapiir. Kõige levinum ongi seisukoht, et Vínland asus Saint Lawrence'i lahe kandis või sellest lõuna pool.
