Viktor Xantenist oli4. sajandil elanudkristlasestmärter, kelle on tunnistanudpühakuks niikatoliku kui kaõigeusu kirik ja kelle oletatavad säilmed paiknevad alates12. sajandistXanteni toomkirikus. Viktor onXanteni linna patroon. Tema päeva pühitsetakse 10. oktoobril.^[1]

Tuginedes kaasaegsete allikate teatele, et keskaegsesTallinnas tähistati püha Viktori mälestuspäeva 10. oktoobril, kuidNiguliste peaaltariretaablil on kujutatudMarseille Viktori elu, on kunstiteadlaneAnu Mänd oletanud et Marseille Viktori kultus võis Tallinnas olla segunenud Xanteni Viktori kultusega^[2].

Pärimuse järgi oli Viktor rooma ohvitser,püha Mauritiuse Teeba leegionipraefectus cohortis, kes ei langenudAgaunumidetsimatsiooni ohvriks, kuid suri keiser Maximinianuse aegses kristlaste tagakiusamises koos oma teiste kaaskannatajatega Xantenist. Ta hukati, sest ta keeldus ohverdamast Rooma jumalatele.

Viktorit mainib esimesenaToursi Gregorius seoses Mallosuse säilmete avastamisega Birteni külas (tänapäeval Xanteni eeslinn). Kohanimi Xanten arvataksegi olevat seotud pühaku kultusega alates jubaFrangi riigi ajast, ja tuletatud sõnadest "ze santen", "ad sanctos" (püha v pühaku juurde). Pärimuse järgi on ta olnudKölni Gereoni kaaslane.^[1]

Tavaliselt on Xanteni Viktor pühapiltidel ja skulptuuridel kujutatud lipu või lipugapiigi jakilbiga.

• Pühakud