Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteksVikisõnastik (Wiktionary) jaVikiülikool (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid onWikimedia Commons jaWikidata.
Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust jakonsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikasjalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.
Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetataksevikipedistideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.[2]
Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegelebAmeerika Ühendriikide mittetulundusorganisatsioonWikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.[2]
Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, eranditeks on versioon lihtsustatud inglise keeles (Simple English) ja kaks versiooni valgevene keeles (erinevad ortograafiad). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonidväljasurnud jatehiskeeltes naguladina keel,esperanto javolapük, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.
Saksakeelne versioon on välja antud kaDVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.
Eestikeelses versioonis on praegu255 882 artiklit ja see oli 2025. aasta mai seisuga artiklite arvult 47. Vikipeedia, paiknedes edetabelisslovakikeelse ja lõunaaserbaidžaanikeelse vahel. Alates 2005. aastast on olemas kavõrukeelne Vikipeedia, mis augustis 2024 oli 6697 artikliga suuruselt 198. Vikipeedia.[3]
Ühes kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist ühesest seadmest.[4] Eri keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta mai seisuga 73 000 aktiivset kasutajat[5].
Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatudGNU vaba dokumentatsiooni litsentsi (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudestcopyleft-litsentsidest (vrdlcopyright 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutuseleCreative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.
Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendabhavai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').
Vikipeedia loodi2001. aasta15. jaanuaril esialgu osanaNupedia projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati9. märtsil2000 ning selle omanik oliBomis,internetiportaali haldav firma. Nupedia peamised juhid olidJimmy Wales (Bomisetegevdirektor) jaLarry Sanger (Nupedia ja hiljem ka Vikipeediapeatoimetaja). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.[6]
Wikimedia serverite skeem 2010. aasta lõpu seisuga
2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid AshburnisVirginia osariigisWashingtoni lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõteEquinix. Sekundaarserverid paiknevad CarrolltonisTexase osariigis, kus serveriteenust osutab USA ettevõteCyrusOne.
Vikipeedias on erinevaid võimalusi teabe otsimiseks, saab kasutada otsingulahtrit, samuti klõpsata lisateabe alalõigus (Vaata ka), tekstis hüperlinkidel, viidetel, uurida kategooriaid jne.[7]
2024. aastal ajakirjasScience Advances avaldatud uuringu kohaselt jagunevad Vikipeedias teabe otsijad üldjoontes kolme rühma: n-ö askeldajad, kütid ja tantsijad (ing kbusybody,hunter, dancer).[8] Ligi 500 000 kasutaja andmete uurimisel 50 riigis tuvastati, et askeldajad hüppavad Vikipeedias teavet otsides ühelt infokillult teisele ning võivad jõuda viimaks teabeni, mis pole algse otsinguga eriti seoses. Neid iseloomustabuudishimu kõige uue suhtes. Kütid otsivad seevastu konkreetset teavet, tegelevad selle otsimisega sihipäraselt ja algsest eesmärgist ei hälbi.[9] Ühtlasi tuvastatikorrelatsioon uuritava riigivõrdsuse taseme ja otsingustiilide vahel: madalama õiguste võrdsusega riigis domineeris kitsam otsingustiil ehk kütid, suurema võrdsuste tasemega riigis oli infootsing mitmekesisem. Kolmas otsijaprofiil oli n-ö tantsija, kes sarnaselt askeldajale liigub erineva teabe vahet, kuid seostab omavahel loominguliselt ning koordineeritult erinevaid ideid ja teooriaid. Säärane huvi osutabinterdistsiplinaarsele mõtlemisele.[10]
Kuna Vikipeedia artikleid saavad suures osas piiranguteta luua ja toimetada peaaegu kõik, kaasneb selles sisalduva teabega kohati probleeme, nii võivadpoliitikud või muudavaliku elu tegelased püüda neid puudutavatinfot manipuleerida, aga on esinenud ka muid juhtumeid, näiteks on esitatud väljamõeldisiajalooliste faktidena. Seda olulisemad on artiklite viited jaallikakriitilisus.[11][12] Samas pole ka klassikalised entsüklopeediad veavabad ja valdkonniti on Vikipeedia üsna täpne, nii näiteksravimite artiklid on osutunud uuringute kohaselt peaaegu 100% paikapidavaks.[13]
Vigade esinemine on haruldane, kuid seda rohkem saavad nad tähelepanu, kui neid leitakse. Nii esineb kuulsaid näiteid juhtumitest, kus Vikipeediasse on pikaks ajaks üles jäänud eksitav teave. Näiteks paari kooliõpilase nalja tõttu peeti ingliskeelses Vikipeedias ja selle mõjul ka muudes allikates mitu aastat ekslikultrösteri leiutajaks olematut šotlast Alan MacMasterit[12] ja üks hiinakeelse Vikipeedia endine toimetaja kirjutas kümne aasta jooksul Hiina jaVenemaa ajaloo kohta ligi 200 valeartiklit enne kui tema tegevusele jälile saadi.[14]
↑Kupferberg, Natalie; Protus, Bridget McCrate (2011). "Accuracy and completeness of drug information in Wikipedia: an assessment".Journal of the Medical Library Association: JMLA. University Library System, University of Pittsburgh.99 (4): 310–313.DOI:10.3163/1536-5050.99.4.010.ISSN1536-5050.
.png)
