Viimsele päevale on pühendatud palju kunsti-, kirjandus- ja muusikateoseid.Reekviemis (leinamissas) sisaldub kohustusliku osanaDies irae, keskaegne luuleline nägemus viimsestpäevast.Johannese Ilmutusraamat sisaldab üksikasjalikku kirjeldust viimsestpäevast, samuti leidub eshatoloogilisi sugemeidVana Testamendi prohvetiraamatutes jm.
Paljudele religioonidele (sealhulgaskristlusele,zoroastrismile,islamile,judaismile jt) on omane uskumus, mille kohaselt saabub kunagi maailmalõpp. Eestis tegutsevate konfessioonide hulgas on traditsiooniliselt eshatoloogilised hoiakud omasedadventistidele.
Eshatoloogiliste jasotsiaalpsühholoogiliste uuringute kohaselt on maailmalõpp,surm ja nendega seotud uskumused ning hoiakud tähendusrikkad eelkõigeeetilises aspektis. Paljudesreligioonides liitub viimsepäeva kujutelmadega ka lõpliku kohtumõistmise jakaristuse aspekt. Kuivõrd viimsepäeva saabumine pole ette teada (võib saabuda igal hetkel), siis selleks valmistumine (valmisolek) loob pinnaeetiliseks (moraalselt heakskiidetavaks) käitumiseks.
Viimsepäevakujutelmad pole omased üksnesreligioonidele. Tuntud on eshatoloogiliste ootuste kasv sajandi- ja aastatuhandete lõppudel ning paljudel teistel mingis mõttes tähendusrikastel aastatel (näiteks1666).Külma sõja aegadel valmistuti tuumasõjaks (mida käsitleti analoogiliselt viimsepäevana) nii ida- kui läänemaailmas.21. sajandil on levinumad viimsepäevaootused seotud ökoloogiliste ja klimaatiliste katastroofide ennustamisega.
