 | See artikkelvajabtoimetamist.(Juuli 2006) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Aleksander Heintalu (23. veebruarini 1974Aleksander Rassadkin, tuntud ka kuiVigala Sass;31. mai1941Tartu –19. august2015 Saaremaa) oli eesti ravitseja ja publitsist, põllumajandusteaduste doktor.
Kaasaegsete väitel ravis tataimravi abilvähki, kroonilisthulginärvipõletikku,leukeemiat,ainevahetushäireid jaatroofiat ning sportlastelülekoormusest tingitud hälbeid.[viide?]
Heintalu teoste hulka kuuluvad eepos "Kuldmamma!" (üle 900 leheküljerunodena), ravimtaimeraamatud "Kuidas ma ravin rahvast" (16 osa; 25 000 retsepti enam kui 1500 juhtumi põhjal) ja "Taimedega vähiravi vastu", raamatud "Appi vampiirid", "Estide (tšuudide) hingestatud ilm" (2 osa), "Tšuudide maagiaraamat" ning "Kunsti kuldlõike kasutamine haljastuses".
Ta ise kirjutas enda kohta: "ema (Kraasna maarahvasetolaneVitebski oblastistKraasna asundusest) poolttšuud-setolane, isa pooltslaavijuut (Suvarov Mihhail), rahvuselt setolane".[viide?]
Aleksander Heintalu kasvas üles seitsmes erinevas lastekodus, kust sai ka põhikooli hariduse, erikoolis aga metallitreiali kutse.
Pärast teenimistNõukogude armees jätkas haridusteed, saades algulRäpina Aiandustehnikumis aiandusspetsialistiks. Aastatel 1976–1981 õppis taEesti Põllumajandusakadeemiasagronoomiat.[1]1987. aastal kaitses ta doktoriväitekirja põllumajanduse alal (haruldaste ravimtaimeteagrotehnika NSV Liidu loodealadel;hübriidne anzuur,kahekojaline rodioola,muguljumikas).[viide?]
Aastatel1968–1984 töötas ta aedniku-haljastajana.EPA lõpetamisel taheti talle anda diplomitöö "Vanade parkide regenereerimine Vana-Vigala pargi näitel" eestteaduste kandidaadi kraad, kuidMoskvas seda ei kinnitatud. Töötas õpetajanaVigala põllutöökoolis. Sel ajal renoveeris taVana-Vigala mõisa pargi, mille eest anti kohtusse, kus tema töö hinnati õigeks, kuigi ebaseaduslikuks, sest ministeerium ei olnud Vana-Vigala mõisapargi regenereerimisplaani kinnitanud.
Heintalu osales Eesti esimesebudistlikustuupa püstitamisel MatsirannasJüri Arraku maakodusPangarehel aastal1983.
Viimati elas taSaaremaal endiseLeisi vallaTriigi külas Männisalu talus.
Esimesest abielust oli Aleksander Heintalul poeg Benno. Ühisest elustElo Liiviga sündis neli last: tütred Kõue ja Õnne, pojad Uko-Aija ja Essu.
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Aleksander Heintalu |