Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Venezuela

koordinaadid: N,67° W
Allikas: Vikipeedia
Artiklis ei ole piisavaltviiteid.
Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Venezuela Bolívari Vabariik


hispaania República Bolivariana de Venezuela
Venezuela asendikaart
Riigihümn"Gloria al bravo pueblo"
PealinnCaracas
Pindala912 050 km²[1]Muuda Vikiandmetes
Riigikeelhispaania
Rahvaarv31 250 306(2024)[2]Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus34,3 in/km²
Riigikordpresidentaalne vabariik
PresidentDelcy Rodríguez
Iseseisvus5. juuli 1811
SKT482,359 mld$(2014)[3]Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta15 692$(2014)[4]Muuda Vikiandmetes
ValuutaVenezuela bolivar (VED)
Ajavööndmaailmaaeg –4
Tippdomeen.ve
Telefonikood58
Video Venezuela 1975. aastal loodud muusikaharidusprogrammist El Sistema

Venezuela (mööndav nimekujuVenetsueela) on riikLõuna-Ameerikas.

Venezuela piirneb põhjasKariibi merega, kirdesAtlandi ookeaniga, läänesColombiaga, lõunasBrasiiliaga ja idasGuyanaga.

Riik

[muuda |muuda lähteteksti]

Venezuela põhiseaduse alusel on Venezuela föderaalnepresidentaalne vabariik.[5] Tegelikult valitseb Venezuelasautoritaarne režiim.[6]

Venezuela riigipiiri pikkus
Külgnev riikRiigipiiri

pikkus (km)

Colombia2341
Brasiilia2137
Guyana789

Venezuelarannajoone pikkus on 2800 km. Venezuelal on merepiirGrenadaga (160 km),Hollandiga (80 km) jaTrinidad ja Tobagoga (11 km).

Venezuela lipp on kollasest, sinisest ja punasest väljast koosnev horisontaalne trikoloor. Lipu sinisele värviväljale on lisatud kaheksa valget viisnurkset tähte.

Lipu kollane sümboliseerib riigi rikkust ja uusi võimalusi. Sinine sümboliseerib vaprust ja Atlandi ookeani. Punane sümboliseerib iseseisvusvõitluse verevalamist Hispaania koloniaalaja vastu. Kaheksa tähte tähistavad Venezuela kaheksat provintsi.[7]

Kollase, sinise ja punase värvi horisontaalne kolmikvärv koos riigivapi kollase lindiga ülemisel serval ja kaheksa valge viisnurkse tähega poolkaar, mille keskel on sinine riba.

Haldusjaotus

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisOsariik (Venezuela)

Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks.

Venezuela 1. järgu haldusüksused

Loodus

[muuda |muuda lähteteksti]

Venezuela kõrgeim tipp on 4978 meetri kõrgunePico Bolívar, mis asubAndides, täpsemaltSierra Nevada de Mérida mäeahelikus.

Rahvastik

[muuda |muuda lähteteksti]

Venezuelas elab 2024. aasta andmetel 28 405 543 inimest.[8] Viimase kümne aasta jooksul on nende rahvaarv vähenenud 6,1% võrra.

2025. aasta andmetel on 48% Venezuela elanikest nooremad kui 30 aastased.[9] 88,4% elanikest elab linnalistes asulates.[10] Keskmine oodatav eluiga on 74,5 aastat (meestel 71,5 aastat ja naistel 77,7 aastat).[10]

Hispaania keel on Venezuela ametlik keel ja seda räägib 98,2% elanikest.[10] Ameerika põliskeeltel on nende piirkonnas ka ametlik staatus, isegi kui enamik neist on praegu ohustatud. Wayuu, pemoni keel jaVarao keel on Venezuelas enim räägitavad Ameerika põliskeeled.

Suurimad linnad

[muuda |muuda lähteteksti]
Venezuela suurimad linnad[11]
KohtLinnElanike arv (2025)
1.Caracas3 015 110
2.Maracaibo2 432 440
3.Valencia2 030 790
4.Barquisimeto1 281 730
5.Maracay1 270 320
6.Ciudad Guayana991 388

Venezuela on üks Ladina-Ameerika enim linnastunud riike; valdav enamus venezuelalasi elab põhjapoolsetes linnades, eriti pealinnasCaracases, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 93% elanikkonnast elab Põhja-Venezuela linnapiirkondades; 73% elab rannikust vähem kui 100 kilomeetri (62 miili) kaugusel.[12] Kuigi peaaegu pool Venezuela maismaast asub Orinocost lõuna pool, elab seal vaid 5% venezuelalastest. Suurim ja tähtsaim linn Orinocost lõuna pool on Ciudad Guayana, mis on rahvaarvult kuues linnastu. Teised suuremad linnad onBarquisimeto,Valencia, Maracay, Maracaibo, Barcelona-Puerto La Cruz, Mérida ja San Cristóbal.

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

Iseseisvumine

[muuda |muuda lähteteksti]

SeniHispaaniakoloonia olnud Venezuela kuulutas end esimest korda iseseisvaks 1811. aastal. AlgasVenezuela iseseisvussõda. Suveräänsus saavutati pärast võidukatCarabobo lahingut 1821. aastal ning kindlustati võidugaMaracaibo lahingus 1823. aastal.

Kuni 1830. aastani oli VenezuelaGran Colombia riigi osa.

Venezuelas on aastaid kestnudpoliitiline ja majanduskriis presidentide Chaveze ja Maduro sotsialistlike eksperimentide tõttu. 90% rahvast elab vaesuses, alatoitumus on üldlevinud, kaubandust iseloomustab tänapäeval defitsiit kõigest esmavajalikkust.

Valimised toimusid juulis 2024. Tingimusi kritiseeriti kõvasti. Valitsus keelas rahvusvaheliste vaatlejate sisenemise. Valitsuse kontrolli all olev valimisnõukogu kuulutas Maduro võitjaks, kuid opositsioon lükkas need väited tagasi. Opositsioon avaldas tulemused hääletuskeskuse kohta, mis oli siiani normaalne, samas kui valitsus keeldus seda tegemast. Toimusid protestid. Kinni peeti üle 2000 inimese. Opositsioonikandidaat asus varjupaika Hollandi saatkonda, seejärel Hispaania saatkonda ja läks seejärel pagulusse[13]. OpositsiooniliiderMaría Corina Machado läks peitu.

On teateid laste vangistamisest ja piinamisest.[14]

2026. aasta 3. jaanuari hommikul raputasidCaracast plahvatused. Venezuela võimud teatasidUSA rünnakust sõjaväe- ja tsiviilsihtmärkidele riigis. Kuulutati väljaerakorraline seisukord. USA presidentDonald Trump kinnitas hiljem USA operatsiooni Venezuelas ja teatas oma Venezuela kolleegiNicolás Maduro kinnipidamisest.[15] Trump teatas, et Maduro ja tema abikaasa lennutati Venezuelast välja.[16]USA justiitsministerPam Bondi teatas sotsiaalmeedias, et Nicolás Madurole ja tema abikaasaleCilia Floresele on New Yorgi lõunaringkonnakohtus esitatud süüdistus narkokuritegudes. Trump on korduvalt ähvardanud rünnata sihtmärke Venezuelas, viidates vajadusele võidelda narkokaubandusega. Venezuela võimud usuvad, et USA tegevused on katse muuta riigi valitsust.Trump teatas Maduro kukutamise järel, et USA hakkab esialgu ise Venezuelat juhtima.[17] „Me juhime riiki seni, kuni saame läbi viia turvalise, nõuetekohase ja kaalutletud ülemineku,“ ütles ta, vihjates okupatsioonile.[18]

Majandus

[muuda |muuda lähteteksti]

VenezuelaSKP oli 2024. aastal 120 miljarditUSA dollarit. Iisrael on maailma suuruselt 66. majandus ning see on oma suuruselt võrreldavKeenia majandusega. Perioodil 2014–2024 vähenes Venezuela majandus 44% võrra. Vaadeldud perioodil on maailma majandus suurenenud 39% võrra.[19]

Venezuela SKP elaniku kohta on 4 218USA dollarit (2024).[20] Venezuelariigivõlg moodustas 2024. aastal 164% riigiSKP-st, mis on isegi suurem kuiKreeka vastav näitaja.[21]

Riigi suurim majandusharu onnaftatööstus. Naftamaardlad paiknevadMaracaibo järve jaVenezuela lahe all. Venezuela on maailma 25. suurimnaftatootja jaOPECi suuruselt kaheksas liige. Eksport moodustab 16,7% riigi SKP-st ja naftatooted moodustavad sellest umbes 95%. Venezuelas leidub ka mitmeid teisimaavarasid, mida kaevandatakse ja osaliselt ka töödeldakse -rauamaak,kivisüsi,boksiit,kuld,nikkel jateemandid.[22]

2023. aastal oli 71% venezuelalastest hõivatudteenindavas sektoris, 18%töötlevas tööstuses ja 11%põllumajanduses.[23]

Töötute osakaal Venezuelas on 5,5%.[24]

2024. aastal külastas Venezuelat 2,5 miljonit turisti, mis on 108% rohkem kui aasta varem.[25]

Enim tuleb turiste Venezuelasse naaberriikidest, eritiColombiast jaBrasiiliast, kes otsivad taskukohaseid ja maalilisi puhkusekohti. Lisaks on kaEuroopas kasvanud huvi Venezuela reiside vastu, seda eritiHispaanias jaItaalias.Aasiast on enim külastajaid tulnudHiinast jaJaapanist.[26]

Suurimad ettevõtted

[muuda |muuda lähteteksti]
Suurimad ettevõtted[27]
KohtEttevõtte nimiValdkondKäive (2024)
1BANCO NACIONAL DE CRÉDITO, C.A., BANCO UNIVERSALpangandus1,48 miljardit dollarit
2BANCO PROVINCIAL, S.A. BANCO UNIVERSALpangandus190 miljonit dollarit
3PRODUCTOS EFE S.A.toiduainetööstus174 miljonit dollarit
4BANCO DEL CARIBE, C.A., BANCO UNIVERSALpangandus132 miljonit dollarit
5MERCANTIL SERVICIOS FINANCIEROS, C.A.finantsteenused130 miljonit dollarit
6C.A. RON SANTA TERESAalkoholi tootmine117 miljonit dollarit

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]
Tsitaadid Vikitsitaatides:Venezuela

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/venezuela/.
  2. https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/venezuela/. Vaadatud 3.01.2026.
  3. Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 21.10.2018.
  4. Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
  5. "Venezuela (Bolivarian Republic of) 1999 (rev. 2009)". Vaadatud 4.01.2026.
  6. "Venezuela". Vaadatud 4.01.2026.
  7. Lipuvabrik OÜ."Venezuela Lipp".Lipuvabrik.ee. Vaadatud 16.04.2020.
  8. "Population, total - Venezuela, RB".World Bank. Vaadatud 4.01.2026.
  9. "Venezuela". Vaadatud 4.01.2026.
  10. 123"Venezuela". Vaadatud 4.01.2026.
  11. "Venezuela Cities by Population 2025". Vaadatud 7.01.2026.
  12. "Coastal and Marine Ecosystems—Venezuela"(PDF).EarthTrends Country Profiles. World Resources Institute. 2003.Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 18. märts 2007. Vaadatud 10. märtsil 2007.
  13. Hispaania annab Venezuela opositsioonijuhile asüüli (ERR), 8. september 2024
  14. Venezuela alaealiste poliitvangide kehadelt paistavad jõhkra vägivalla märgid (Postimees), 5. oktoober 2024
  15. Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud ERR, 3. jaanuar 2026
  16. OTSEBLOGI ja VIDEOD | Võimult kukutatud Nicolás Maduro on USA sõjalaeva pardal teel New Yorki Delfi, 3. jaanuar 2026
  17. Trump: USA ei saada vägesid Venezuelasse, kui asepresident koostööd teeb ERR, 4. jaanuar 2026
  18. Trumpi sõnul asub USA Venezuelat juhtima ja võtab üle riigi naftatööstuse Delfi, 3. jaanuar 2026
  19. "Venezuela". Vaadatud 7.01.2026.
  20. "Venezuela". Vaadatud 7.01.2026.
  21. "General Government Debt". Vaadatud 7.01.2026.
  22. "Economy of Venezuela". Vaadatud 7.01.2026.
  23. "Venezuela: Distribution of employment by economic sector from 2013 to 2023". Vaadatud 7.01.2026.
  24. "Unemployment, total (% of total labor force) (modeled ILO estimate) - Venezuela, RB". Vaadatud 7.01.2026.
  25. "Expansion of Venezuelan tourism sector: new routes, international cooperation, and focus on its natural wealth". Vaadatud 7.01.2026.
  26. "Venezuela Sees Major Boost in Tourism with Millions of International Visitors". Vaadatud 7.01.2026.
  27. "Venezuela's Largest Companies by market capitalization, 2024". Vaadatud 7.01.2025.

Iseseisvad riigid:Ameerika Ühendriigid |Antigua ja Barbuda |Argentina |Bahama |Barbados |Belize |Boliivia |Brasiilia |Colombia |Costa Rica |Dominica |Dominikaani Vabariik (Quisqueya) |Ecuador |El Salvador |Grenada |Guatemala |Guyana |Haiti |Honduras |Jamaica |Kanada |Kuuba |Mehhiko |Nicaragua |Panama |Paraguay |Peruu |Saint Kitts ja Nevis |Saint Lucia |Saint Vincent ja Grenadiinid |Suriname |Trinidad ja Tobago |Tšiili |Uruguay |Venezuela

 Sõltuvad alad:Anguilla |Aruba |Bermuda |Bonaire |Briti Neitsisaared |Curaçao |Falklandi saared |Gröönimaa |Guadeloupe |Kaimanisaared |Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared |Martinique |Montserrat |Navassa |Prantsuse Guajaana |Puerto Rico |Saba |Saint-Barthélemy |Saint-Martin |Saint-Pierre ja Miquelon |Sint-Eustatius |Sint Maarten |Turks ja Caicos |USA Neitsisaared

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Venezuela&oldid=7072085"
Kategooriad:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp