Vana-Roomas oli seeTiberi jõe äärne ala tuntud kuiVaticanus ager ("Vatikani põllud" või "Vatikani aiad"). Nimi tulenebladinakeelsest verbistvaticinari, mis tähendab 'ennustama'.[2] Riigi nimi on itaalia keeles Città del Vaticano, formaalsemal kujul Stato della Città del Vaticano, ladina keeles Status Civitatis Vaticanae.
Vatikan asub Itaalia pealinnas Roomas, piirnedes Municipio Roma I haldusüksusse kuuluva Trastevere rajoonigalõunas, Borgo rajoonigaidas ja Prati rajoonigapõhjas; Municipio Roma XIII haldusüksusse kuuluva Aurelio kvartaliga lõunas ja Municipio Roma XIV haldusüksusse kuuluva Trionfale kvartaligaläänes. Vatikani ja Itaalia vaheliseriigipiiri kogupikkus on 3,4 kilomeetrit. Riigisisene suurim vahemaa on 1,05 kilomeetrit. Vatikani igapäevane ühendus Itaaliaga toimub peamiselt Via della Conciliazione tänava kaudu, mis viibPüha Peetruse väljakult Sant'Angelo kindluse juurde.
Vatikan asubVatikani künkal, mille kõrgeim koht ulatub 76,2 meetrit üle merepinna. Riigi madalaim koht asub 19,2 meetrit üle merepinna ja paikneb Püha Peetruse väljakul.
Vatikani kliima on sama nagu Roomas. Talv on vihmane, suvi aga kuum ja kuiv. Veekogusid ega maavarasid Vatikanis ei leidu.
23hektarit ehk 52,27% riigi pindalast hõlmavadVatikani aiad. Ülejäänud ala on hoonete ja taristu all.
Püha Tool on ühinenudosoonikihi kaitse lepinguga (Montréali protokoll, jõustus 1989) ja on allkirjastanud õhureostuse vähendamise lepingu.
Vatikanis kehtibabsoluutne monarhia. Vatikani riigipea onpaavst, kellel onseadusandlik,täidesaatev jakohtuvõim. Püha Tooli valitsusjuht on kardinal-riigisekretär, lisaks on Vatikanil oma valitsusjuht – Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni president, kelleks on2011. aastast kardinal Giuseppe Bertello. TerminPüha Tool märgib pigem paavsti administratiivset tegevust, mitte Vatikani riiki. 1929. aastal sõlmitud Lateraani lepingus kirjeldati riiki kui uut moodustist (preambuli III artikkel), mis ei olnud varasemaKirikuriigi järeltulija. Samal aastal kehtestati Vatikani fundamentaalseadused (põhiseadus), mida revideeriti aastatel1963 ja2000.
Rahvusvahelises õiguses tunnustatakse Vatikani Linnriiki riikliku territooriumina, kuid Vatikani nimel teostabdiplomaatilisi suhteid Püha Tool. Seetõttu puudub Vatikani Linnriigil ametlikult enda diplomaatiline teenistus ja Püha Tooli juurde akrediteeritud saadikud asuvad Rooma linnas. Erandina majutatiteise maailmasõja ajal VatikanisSuurbritannia saatkonda.
Paavst on riigist sõltumatu. Paavsti amet on tähtajatu ja mittepärilik, monarhi valib ametisse kardinalide kogukonklaavil. Paavsti valimisel saavad osaleda kardinalid, kes on konklaavi esimesel päeval nooremad kui 80 eluaastat. Paavst resideerib paavsti eluruumides Paavstipalees, mis asubPüha Peetruse väljaku kõrval.
Vatikani poliitikas puuduvadparteid, kuidkonklaavil moodustavad kardinalid ühiskondlikest ja teoloogilistest vaadetest lähtuvalt fraktsioone. Tänapäeval on nendeks tavaliselt traditsioonilisi hoiakuid väärtustavad traditsionalistid, muutusi soovivad progressivistid ja mõõdukad. 2013. aastal määraspaavst Franciscus ametisse 9-liikmelise kardinalide nõukogu, mis annab nõu nii administratiiv- kui ka kiriku juhtimise asjus.
Seadusandlik võim on Vatikanis kardinalidest koosneva 7-liikmelise Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni käes. Selle liikmed määrab ametisse paavst isiklikult viieaastasteks perioodideks. Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani linna eest, on Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni president, kes aastast1952 täidab ka Vatikani kuberneri funktsioone. Aastast2001 kuulub Paavstliku Komisjoni presidendile ka Vatikani Kubermangu presidendi tiitel. Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni presidenti assisteerivad riigisekretär ja aseriigisekretär. Vatikani riigi välissuhted on usaldatud Püha Tooli riigisekretariaadile ja diplomaatilisele teenistusele.
Vatikani õigussüsteem baseerubkanoonilise õiguse koodeksil. Riigi kõrgeim kohtuorgan on apostelliku signatuuri ülemtribunal, mille otsuse saab edasi kaevata vaid paavstile.
Peaaegu kõik Vatikani Linnriigi 618kodanikku (2018. aasta andmeil) elavad kas Vatikanis või teenivad Püha Tooli diplomaatilistes saatkondades (nuntsiatuurides) üle kogu maailma. Põhiosa Vatikani elanikkonnast on mehed. Vatikani kodanikkond koosneb peaaegu terviklikult kahest rühmast: vaimulikest (kellest enamik töötab Püha Tooli teenistuses, vähemik aga Vatikani riigiametites) ja Šveitsi kaardiväelastest. Suurem osa 3000 mittevaimulikust töötajast, kes moodustavad peamise osa Vatikani tööjõust, elab väljaspool Vatikani. Nad on valdavalt Itaalia kodanikud, kuid Vatikanis töötab ka teiste riikide kodanikke. Kõik Vatikani kodanikud on katoliiklased ja kõik Vatikani pühakojad kuuluvad katoliku kirikusse.
Vatikani Linnriigil ei ole ametlikku riigikeelt. Ametlikus asjaajamises kasutatakse valdavalt itaalia keelt. Seevastu Šveitsi kaardiväes antakse käsklusisaksa keeles, kuid ihukaitsjad annavad ametliku vande oma emakeeles: saksa, prantsuse või itaalia keeles. Vatikani Linnriigi ametliku kodulehe keeled on itaalia,inglise, saksa,hispaania,portugali,araabia jahiina keel. See-eest Püha Tool kasutab ametlikes riigidokumentides ladina keelt.
Lateraani lepingu alusel tagab Vatikani kaitse sõjalise rünnaku korral Itaalia. Varem palkasid paavstid Šveitsi palgasõdureid, kuni paavstJulius II rajas22. jaanuaril1506Paavstliku Šveitsi Kaardiväe, mis pidi tegelema paavsti isikliku turvamisega ning mis jätkab seda traditsiooni ka tänapäeval. See kokkulepe on paavstlikus aastaraamatus registreeritud Püha Tooli, mitte Vatikani Linnriigi nime all.2005. aasta lõpus oli Kaardiväel 134 liiget. Kaardiväelaste värbamist korraldab Püha Tooli jaŠveitsi vahel sõlmitud leping ning kaardiväkke on lubatud astuda vaid katoliiklastest Šveitsi kodanikel. PaavstPaulus VI saatis Paleevalve ja Aadlivalve1970. aastal laiali. Paleevalve oli rajatud kui sõjavägi, mis kaitseks Paavstiriiki, samas tema teenistus Vatikani linnas oli nagu ka aadlivalve vaid tseremoniaalne.
Vatikanis tegutsevad pank, trükikoda ja rahapaja. Riigis toodetakse meenemünte, medaleid,postmarke ja mosaiike. Riik saab tulu valdavaltturismindusest, olemasolevate finantside investeerimisest, kinnisvaratehingutest ja annetustest. Vatikani eelarvest on eraldatudPeetruse Penni tulud, mida paavst saab kasutada annetusteks. Peamiselt paljude varasemateVatikani Panka puudutanud skandaalide järel otsustas paavst Franciscus2014. aastal rajada rahandustegevuse reformimiseks majandussekretariaadi.[2]
Alul asustamata Vatikani ala asutiAgrippina Vanema (14 eKr –18. oktoober33) korraldusel kuivendama ja sinna rajati1. sajandi alguses aiad.Rooma keiserCaligula (37–41) hakkas Vatikani40. aastal ehitama tsirkust, mis valmis keiserNero valitsemise ajal ja mida kutsuti nimega Circus Gaii et Neronis või lihtsalt Nero Tsirkuseks. Vatikaniobeliski tõi keiser CaligulaHeliopolisest, et oma tsirkuse esist kaunistada. Praegu on see tsirkuse viimane nähtav jäänuk.
Pärast suurt Rooma põlengut keiser Nero ajal aastal64 pKr muutus Vatikan paljude kristlaste jaoks märtüüriumipaigaks. Kristliku traditsiooni järgi löödi selles tsirkuses apostelPeetrus pea alaspidi risti. Tsirkuse vastas asus surnuaed, kuhu ehitati matusemonumente, mausoleume, väikesi hauakambreid ja altareid paganlikele jumalustele. Need ehitised püsisid kuni Rooma Peetri kiriku rajamiseni 4. sajandi esimesel poolel. Selle antiikse nekropoli jäljed tulid päevavalgele erinevate renoveerimiste käigus – paavstPius XII käskis kogu nekropoli ala aastatel1939–1941 süstemaatiliselt läbi kaevata.
Aastal326 valmis Vatikanis esimene kirik – Rooma Peetri kirik, mis traditsiooni järgi ja hilisemate arheoloogiliste leidude kinnitusel ehitati apostel Peetruse haua kohale. Peetrus oli maetud varem sel kohal paiknenud surnuaiale. Esimene palee ehitati basiilika lähedusse juba5. sajandi alguses.
Paavstid elasid varem erinevates residentsides. Esimese paavstina asus Vatikani elamaNicolaus III1279. aastal. Püsivamalt on paavstid Vatikani jäänud alates 1447. aastast ja pidevalt peale Itaalia ühendamist 1870. aastal.1869–1870 peeti VatikanisVatikani I kirikukogu ja alates 1878. aastast on paavstide valimiseks toimunud konklaavid Vatikanis.
1870. aastal okupeerisid Itaalia väed Kirikuriigi ja paavst kuulutas endVatikani vangiks.1861–1929. aastate poliitikas käsitleti paavsti staatust "Rooma küsimusena". Itaalia võimud võimaldasid paavstil segamatult oma palees elada ning neile anti tunnustus, muu hulgas õigus saata ja vastu võtta välissaadikuid. Samas ei tunnustanud paavstid Itaalia kuninga õigust valitseda Roomat ja taunisid Itaalia poliitilist tegevust.
Esimese maailmasõja ajal taotlesid Saksamaa ja Austria iseseisva kirikuriigi loomistTiroolis,Baleaaridel võiLiechtensteinis.[4] Vatikani probleem leidis lahenduse alles 11. veebruaril 1929 Itaalia ja Püha Tooli vahel sõlmitud Lateraani lepingutega, mille allkirjastasid Itaalia kuningatVittorio Emanuele III-t esindanud Benito Mussolini ja paavsti esindanud Vatikani riigisekretär Pietro Gasparri. Lateraani lepingud rajasid iseseisva Vatikani Linnriigi ning garanteerisid katoliiklusele eristaatuse Itaalias.1984. aastal sõlmiti Püha Tooli ja Itaalia riigi vahel uus kokkulepe, milles tehti muudatusi, sh määratleti katoliiklus Itaalia riigiusundiks.
.svg)
.svg)
