| Varssavi Lepingu Organisatsiooni sissetung Tšehhoslovakkiasse | |||
|---|---|---|---|
| Osakülmast sõjast,Hiina-Nõukogude tülist,Albaania-Nõukogude tülist,Jugoslaavia-Nõukogude tülist ja1968. aasta meeleavaldustest | |||
.jpg) | |||
| Toimumisaeg | 20.–21. august 1968 (2 päeva) | ||
| Toimumiskoht | Tšehhoslovakkia | ||
| Tulemus | VLO võit
| ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Varssavi Lepingu Organisatsiooni sissetung Tšehhoslovakkiasse (ametlikultoperatsioon Doonau) oli neljaVarssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) riigi (Nõukogude Liit,Poola,Bulgaaria jaUngari) vägede sissetungTšehhoslovakkiasse ööl vastu 21. augustit 1968.[1] Tšehhoslovakkiasse tungis ligi pool miljonit sõdurit, VLO riikidest keeldusid osalemastRumeenia jaAlbaania.[2]Ida-Saksamaalt osales invasioonis vaid paar instruktorit, kuna mõni tund enne sissetungi algust tuliMoskvast käsk Ida-Saksamaalt mitte piiri ületada. Okupatsiooni käigus hukkus 137 Tšehhoslovakkia tsiviilisikut ning 500 sai raskelt haavata.[3][4]
Sissetungiga katkestatiAlexander DubčekiPraha kevade liberaalsed reformid ning anti võimTšehhoslovakkia Kommunistliku Partei (KSČ) autoritaarsele tiivale. Selle ajastuNõukogude Liidu välispoliitikat tuntiBrežnevi doktriini nime all.[5]
Sissetung oli rahvusvaheliselt vastuoluline ning tekitas väga vastakaid arvamusi. Kuigi enamik Varssavi pakti riikidest oli sissetungi poolt ning seda toetasid ka mõned kommunistlikud riigid mujal maailmas, oli sellel palju vastaseid. Sissetungi mõistsid kommunistlikest režiimidest hukka Albaania, Rumeenia ningHiina. Paljud kommunistlikud parteid üle maailma kaotasid populaarsust, kritiseerisid Nõukogude Liitu, lõhenesid või lõpetasid tegevuse. Sissetungist sai alguse sündmuste jada, mis päädisLeonid Brežnevi jaUSA presidendiRichard Nixoni rahuga pärast viimasevisiiti Hiinasse aastal 1972.
Tšehhoslovakkia invasiooni mõjusid on ajaloolased palju analüüsinud ning seda peetakse ühekskülma sõja tähtsamaks sündmuseks. Paljude hinnangul algas sissetungist kommunistlike režiimide allakäik kõikjal maailmas, mis lõpuks viis1989. aasta Nõukogude režiimi vastaste revolutsioonide jaNõukogude Liidu lagunemiseni.
