Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole üksmeelt. Vareseliike on üle 60. Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest enamik on välja surnud inimtegevuse tagajärjel.
2012. aasta seisuga klassifitseeritakse varese perekond järgmistekslinnuliikideks[1]:
Vareslaste sugukonda kuuluva perekonnaMiocorvus säilmeid on leitudPrantsusmaalt 17 miljoni aasta vanustestmiotseeni kihtidest. See perekond on varestele lähedane. Veel pole teada, kas see perekond on vareste eellane või põhjustab sarnasusi konvergents.
Varese perekonda kuuluvate väljasurnud liikide säilmeid on leitud miotseeni japliotseeni piirilt.
Esimesena kirjeldas vareste perekondaCarl von Linné1758. Tema kirjeldas perekonda küll mõnevõrra laiemana, arvates sinna ka näiteksharaka.
Tänapäeval ei eksisteeri head vareslaste jaotust alamperekondadesse. Üldiselt arvatakse, et samas maailmajaos elavad vareseliigid peaksid üksteisega lähemalt sugulased olema, mistõttu vareseid rühmitatakse maailmajagude järgi, aga eritiAustraalia jaOkeaania vareste kohta võib see oletus ekslik olla.
Elupaiga ja toidu suhtes pole varesed nõudlikud. Enamasti on nad segatoidulised ja kõigesööjad. Seetõttu on mitu vareseliiki hästi kohanenud inimtegevusega, elades linnades ja toitudes inimtegevuse jäätmetest. Talviti rändavad mitmed varesed linnadesse, kus näitekshakk,hallvares jakünnivares moodustavad seltsinguid.
Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on keeruline parvesisene hierarhia. Seetõttu on varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud.
Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid kalasöödana.Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et need autorataste all puruneksid.Austraalia varesed on õppinud sööma mürgiseidaagasid, kelle nahk on mürgine. Selleks tuleb konn selili keerata: kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole.
Juba antiikajast,Aisopose valmidest peale on vareseid kujutatud nutikate lindudena, nii ka eesti rahvaloomingus.
.JPG)
_d1.jpg)
