Vapp onheraldika reeglite järgi keskaegse relvastuse elementidest koostatud embleem, midaisik (näiteksriik,valitseja,maakond,linn,vald,äriühing, sugukond (suguvõsa), perekond või üksikisik) kasutab püsiva tunnusena.
Uuemal ajal nimetatakse vappideks ka (eriti riikide) embleeme, mis ei ole koostatud heraldika reeglite järgi.
Ka tänapäevastesõjaväeüksuste embleemid võivad olla vapikujulised ja järgida heraldika reegleid.
Heeroldid hakkasid koostama ja kirjeldama rüütlite isikuvappe. Vappe hakati kasutama kalippudel,pitsatitel,rõivastel ja muudel esemetel. Vappide hulga suurenemine tingis kindlate reeglite koostamise. Teoreetiliselt ei tohiks olla kahte täiesti ühesugust vappi. Konkreetse isikuga seotud vapp muutus pärandatavaks.
13. sajandil levima hakanudlinnapitsat oli ei pruukinud olla seotud hilisema linnavapiga. Linnapitsatitel kujutati tihti väravaid, müüri, linnavaateid, kaitsepühakuid jne. Hiljem võidi pitsatipilt kasutusele võtta vapina.
16. sajandi alguses toimus üleminekrenessanss-stiilile, mis andis ruumi vappide kunstilisele arengule. Vapikilbi figuure stiliseeriti kunstiliselt, senised ranged vormid ja nad muutusid elegantsemaks. Vapi stiliseeritud kujundid võimaldasid edasi anda isikuomadusi, aateid, ideid, rahvuslikku ja riiklikku kuuluvust, nõudmata lugemisoskust ega keeletundmist.
.jpg)
.jpg)
.svg)
