Valtellina võiValtelline (inglise keeles vahel kaVal Telline); (lombardi keelesValtulina,itaalia keelesValtellina,saksa keelesVeltlin,romanši keelesVuclina) onItaalia põhjaosasLombardia maakonnas asuvŠveitsiga piirnev org. Tänapäeval on org tuntud oma suusakeskuse,kuumaveeallikategaspaade, kuivatatud lihabresaola,juustude (eriti samanimelise jõe järgi nime saanudBitto juust) javeini poolest. Möödunud sajanditel oli tegemist Itaalia põhjaosa jaSaksamaa vahelise oluliseAlpide ületamise kohaga ning Valtellina orgu on alati püütud kontrollida; eriti suur oli oru tähtsusKolmekümneaastase sõja ajal.
Oru kõige olulisem omavalitsusüksus onSondrio; teised suuremad keskused onAprica,Morbegno,Tirano,Bormio jaLivigno. Kuigi Livigno asub Alpideveelahkmest põhja pool, peetakse tedaSondrio provintsi piiridesse jäämise tõttu siiski Valtellina osaks.
16.–18. sajandini kuulus ValtellinaGraubündeni ("Hallid Liigad") piirkonda. Kui tollal oli tegemist Šveitsist sõltumatu vastastikusel kaitsel põhineva piirkonnaga, siis nüüd on tegemist riigi kõige idapoolsema kantoniga. Graubünden on ala, kus räägitakse nelja keelt: saksa keel, romanši keel, lombardi keel ja itaalia keel. Sellest lähtuvalt sai piirkond 16. sajandil Graubündeni valitsemise all tuntuks eri nimedega:Veltlin,Westtirol (Lääne-Tirool) jaWelsche Vogteien ("Välisfoogtkonnad").
Kolmekümneaastase sõja jooksul oli ValtellinaPrantsusmaa,Habsburgide jõudude ja kohalike võimude vahelise intensiivse sõjalise ja diplomaatilise võitluse tanner. Kaalul oli kontroll läbi Valtellina ala viivate Lombardia jaDoonau veelahkme vaheliste läbipääsudeni viivate teede üle.
Kolme Liiga Habsburgide-vastased jõud panid kokku kohtu, mis vahemikus1618–1620 langetas hulga süüdimõistmisi (sageli tagaselja) nii Liigade alade kui Valtellina katoliiklaste vastu.[1] Habsburgide-vastase Thusise kohtu karmid otsused viisid vandenõuni, mille eesmärgiks oli protestandid orust välja ajada. Salanõu eestvedajal Planta perekonnast pärit Giacomo Robustellil olid sidemedMadridi,Rooma jaPariisiga.1620. aasta 18./19. juuli õhtul marssis Austria ja Itaalia vägede poolt toetatud Valtellina mässajate väesalkTiranosse ja hakkas protestante tapma. Olles seal lõpetanud, liikusid nad edasiTegliosse,Sondriosse ja kaugemale allapoole orgu, tappes iga protestandi, kelle nad leidsid. Selle öö ja järgneva nelja päevaga tapeti vahemikus 500[2] kuni 600[3] inimest. Rünnak ajas pea kõik protestandid orust välja, hoidis ära täiendavad protestantide rüüsteretked ning eemaldas Valtellina Kolmest Liigast. Valtellina tapmised olid osa Graubündenis aset leidnud konfliktidest, mida tuntakse nimegaBündner Wirren ehk "Liigade segadus".
1623. aasta veebruaris allkirjastasidPrantsusmaa,Savoia jaVeneetsia vabariikPariisi rahu, millega kõik osapooled nõustusid taastama Valtellina territooriumi, püüdes selleks eemaldada seal viibivad Hispaania väed.
Aastal 1797 rajas järjest suureneva võimugaPrantsusmaa Esimene Vabariik Põhja-ItaaliasTsisalpiini vabariigi. Sama aasta10. oktoobril toetasid prantslased Valtellina vastuhakkuGraubündeni (prantsuse keelesGrisons) vastu ja piirkond liitus samuti Tsisalpiini vabariigiga.
Tööstuse vallas on piirkond kuulus kui maailma esimese pealiini elektriraudtee asupaik. Valtellina liini elektrifitseerimine leidis aset aastal1902 ja selleks kasutati kolmefaasilist toidet, mille pinge oli 3600 V ja mille suurim kiirus oli 70 km/h. Süsteemi projekteerisUngari insenerKálmán Kandó, kes oli peatöövõtja,Budapestis baseeruva ettevõtteGanz palgal.
Piirkonnas räägiti algselt nii romanši kui ka lombardi keelt, kuid tänapäeval räägitakse vaid itaalia ja lombardi keelt.
Morbegnost põhjas asuvasCostiera dei Cech'i piirkonnas elab kultuuriline rühm, kes arvatakse põlvnevat8. sajandil Itaaliasse tunginudfrankidest.
Teise maailmasõja viimastel kuudel panid Itaalia diktaatorBenito Mussolini ja teisedItaalia Sotsialistliku Vabariigi veendunud fašistidest juhid ette sooritada edasi tungivate liitlasvägede vastu Valtellinas "viimane vastupanu". Fašistliku partei sekretärAlessandro Pavolini oli idee, mille ta oli Mussolini juuresolekult1944. aasta septembris tõstatanud, põhiline pooldaja.[4] Pavolini juhtis tähelepanu sellele, et org oli ümbritsetudesimese maailmasõja aegsete kindlustustega ja et orul oli ka oma elektri tootmise võime (hüdroelekter). 1944. aasta viimastel kuudel alustas Mussolini valitsus sõjamoona ja toiduladude piirkonda viimist.
Ent1945. aasta jaanuariks ei olnud Valtellinas vastupanu osutamise kohta käivat otsust vastu võetud.Natsi-Saksamaa, keda esindas saadikRudolf Rahn, oli idee vastu. Mussolini kabinet arutas ideed uuesti märtsis kui liitlased lähenesid jubaPo jõe orule. Vabariigi sõjaline juht marssalRodolfo Graziani, kes uskus, et sõda oli juba kaotatud, oli plaani vastu ja selle tulemusena ei hakatud mingeid tõsiseid ettevalmistusi tegema.[5] Aprilli alguses tõstatas Pavolini taas plaani "50 000 epopöa"; nimelt ta väitis, et kui Mussolini tugipunkti Valtellinasse viiks, järgneks talle 50 000 mustsärklast. Sakslased, kes pidasid sel ajal juba liitlastega kõnelusi oma Itaalias asuvate vägede alistumiseks, olid plaanile vankumatult vastu. Vabariigi välisasjade alamsekretärFilippo Anfuso juhtis aga tähelepanu sellele, et org oli juba suures osas fašistide vastu võitlevatepartisanide käes.[6]
Aprilli keskpaigaks ei olnud Valtellina plaan enam aga realistlik ja kuigi Mussolini jätkas unistamist seal kangelaslikult langemisest, ei olnud plaanil tõsist toetust. Kui Mussolini25. aprillilMilanost lahkus, eeldati, et ta läheb Valtellinasse, kuid tema tegelikke kavatsusi ei seletatud kunagi lahti – ta ütles mõnedele, et lähebBolzano provintsis asuvasseBolzanosse, et liituda seal Saksamaa vägedega. Mussolini tabamine partisanide poolt27. aprillilDongos, vaid veidi Valtellinast eemal, lõpetas mistahes võimalused fašistide viimase tugipunkti loomiseks.[7]
Pikemalt artiklisLombardia veinValtellina veine toodetakse peamiseltChiavennasca marjast (Nebbiolo viinamarjasordi kohalik nimi). Teiste, väiksema tähtsusega sortide, nagu näiteksRossola nera, lubatud hulk veinis on kuni 20%DOC klassifikatsioonitähise ja kuni 10%DOCG klassifikatsioonitähise jaoks. Viinamarjakasvatuses on kehtestatud ranged piirangud, näiteks saagikoristusel on saagikuse piirang 12 tonni hektari kohta. Valminud vein peab enne tarbimist küpsema vähemalt kaks aastat (riserva nimetuse saamiseks kolm aastat) ja veini minimaalne alkoholisisaldus on 11%. DOCG-veinide saagikust on veel täiendavalt piiratud maksimaalselt 8 tonnile hektari kohta. Kuigi nõuded DOCG-veinide küpsemisele on samad, mis DOC-veinidel, peab neis veinides olema alkoholi vähemalt 12%.[8]
Oru kõige tuntumad külad punase veini valmistamise seisukohalt onGrumello del Monte,Sassella,Inferno di Valtellina,Valgella jaMaroggia. Küla nimi on tavaliselt ka veinipudeli etiketil kirjas. Lisaks valmistatakse seal kaAmarone-tüüpi DOCG-veiniSforzato di Valtellina (ka Sfursat).
Šveitsi Graubündeni kantonisse jäävasVal Poschiavo orus, mis liitubTirano juures Valtellina oruga, toodetakse küll sarnaseid veine, kuid neile veinidele kehtivad teistsugused viinamarjade kasvatamise piirkondade ja suhkru lisamise lubamisega seotud regulatsioonid.