Vaivara kirikukihelkond (saksa keelesKirchspiel Waivara,lühendVai) olikihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisisEestimaa kubermangus.
Kihelkond asus tänapäevaNarva-Jõesuu linnas,Narva jaSillamäe linna aladel, osaliselt endisteToila jaIlluka valla aladel. PiirJõhvi ja Vaivara kihelkonna vahel on korduvalt muutunud mõlemas suunas. Kihelkonda on kuulunud kaNarva jõe taguseid alasid. Vaivara kihelkond moodustati ajalooliseAlutaguse kihelkonna alale.
Kuni aastani1623 nimetati Vaivara kihelkondaNarva kihelkonnaks. Mõnes ajalooallikas aastal1595 ja mõned korrad 17. sajandil on Vaivara kihelkonda nimetatud ka Peetri kihelkonnaksPeeterristil asunud Peetri kabeli järgi.
1220. aastal vallutasid ajaloolise Viru maakonna ja ristisid taanlased.
Aastatel1219–1238 vaheldusVirumaal nagu ka Alutaguse kihelkonnas 12 korda peremees.1238–1346 kuulus ala Taanile.Taani hindamisraamatu andmetel olid Vaivara kihelkonna aladel järgmised külad:
1256. aastast on esimesed teatedNarva linnusest, mis ehitati Narvia küla lähistele.1346. on esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
1346. aastal alanudLiivi ordu võimuperioodil moodustatiNarva foogtkond, kuhu kuulus ka Vaivara kihelkonna ala.1347 alustas Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist.1349. aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimeneVasknarva ordulinnus, kuid pihkvalased hävitasid selle samal aastal toimunud sõjakäigu ajal. Aastatel1427–1442 ehitas Liivi ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale uuesti üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keelesNyslot. Linnus saiVasknarva foogtkonna keskuseks.
Taani ja Liivi orduriigi ajal tekkis Vaivara kihelkonnas palju uusi asumeid:1361Auvere,1374Vepsküla,1399Tsornajõe,1412Laagna,1425Sõtke,1428Tõrvajõe,1498Metsküla,1498Mustajõe,1498Perjatsi,1499Repniku,1499Vaivara,1499Tunderküla,1521Vodava,1521Vääsna,1552Joala.
Nii mõnedki Vaivara kihelkonnamõisad on rajatud enne1558. alanudLiivi sõda:Jaama ordumõis,Vana-Sõtke mõis1469 jaLaagna mõis1498.
1502 oli NarvasPühima Neitsi Maarja kirik, arvatavasti kloostrikirikuna. Vaivaras oli kirik (Narva saksa kiriku abikirik) olemas hiljemalt16. sajandil.Vaivara kiriku dokumente on säilinud alates1699. aastast.
Liivi sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Kihelkond laastati.22. jaanuaril1558 tungis Vene vägi põhjas Vaivara kihelkonna ja lõunasVastseliina kauduTartu piiskopkonda. Rüüsteretk kestis 3 nädalat.11. mail 1558 vallutasid venelased Narva ja6. juunil Vasknarva.4.–6. juunil1561 andisVirumaa rüütelkond ustavusvande Rootsi kuningaleErik XIV-le. 1561,1566 ja1571 olidkatkuaastad.6. novembril1581 vallutasid Rootsi väedPontus De la Gardie juhtimisel venelasteltNarva linnuse.
Rootsi ajal 1581–1591 kuulus Vaivara kirikukihelkond Alutaguse kihelkonna koosseisusIngerimaa koosseisu.10. augustil1583 sõlmis Venemaa Rootsiga kolmeks aastaksPljussa vaherahu.Põhja- jaLääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla. 1591–1617 olid Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendatudNarva lääniks. 1617 liideti Alutaguse kihelkonna alad uuesti Ingerimaaga.1641. aastal liideti Vaivara kihelkond kiriklikultIngeri superintendantuuriga.Eestimaa kubermanguga ühendati Vaivara kirikukihelkond Alutaguse kihelkonna koosseisus nii halduslikult, kui kiriklikult aastal1651. Samal aastal asutatiNarva foogtikohus, millele kohtupiirkonda kuulus ka Vaivara kihelkond.Foogtikohus eksisteeris aastani1889.
1651. valmisNarvas Rootsi toomkirik, mida hiljem tunti saksa püha Johannese kirikuna ehkNarva Jaani kirikuna.1704 muutsid venelased selle õigeusu kirikuks nagu kõik teisedki Narva luteriusu kirikud.
1700 algasPõhjasõda. Sõja ajal toimusid kihelkonnas uuesti ägedad lahingud, põletamised ja laastamine. 1704 eraldatiNarva maakond, kuhu kuulus ka Vaivara kihelkond, Alutaguse kihelkonnast ja liidetiIngerimaa kubermanguga.
PärastPõhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleeriti vene vägedele Põhjasõjas.Eestimaa kubermang (veneЭстляндская губерния) oli 1. järgu haldusüksusVenemaal ja üks kolmestBalti kubermangust.
Aastal1708 eraldati Eestimaast Virumaa, millele liideti veelTartumaa ja nimetati Narva maakonnaks ning liidetiIngerimaa kubermanguga.1710–1712 möllas Eestimaal jälle katk. Vaivara kihelkonnas tühjenes inimestest täielikultPäite mõis, ülejäänud kihelkond kaotas üle poole oma elanikest.1719 liideti piirkondPeterburi kubermangugaNarva provintsina.
Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikultUusikaupunki rahuga1721. aastal. Pärast rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võimrestitutsioonikomisjonid, mis asusid1722 tööle. 1722. aastal eraldatiNarva maakond Peterburi kubermangust, kuidNarva linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel1775–1802 maakonnavabaks linnaks.Tartu maakond liidetiLiivimaa kubermanguga ning Eestimaa kubermang eraldati Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks
Piirkond oliEestimaa kubermanguRakvere kreisi jaViru kreisi koosseisus ning aastatel1798–1888 oliAlutaguse kihelkonnas moodustatudadrakohtu ringkond, kuhu kuulusid ka Vaivara kirikukihelkonna alad. Alutaguse ehk Vaivaraadrakohtunik oli ametis1802–1888.
1816–1906 tegutses Narva-Alutaguse praostkond.1817 moodustati Vaivaraskihelkonnakohus, mis töötas aastani 1889.
1819 asutasPaul MommaNarva jõe äärdeJoala mõisa maadele ketrusvabriku, hilisema nimegaNarva kalevivabrik.1851 asutasAlexander von StieglitzNarva linavabriku.1857 asutatiKreenholmi Manufaktuur. Lühikese ajaga valmisid ketrus- ja kudumisvabrikute hooned.1900. aastal töötas neis vabrikutes juba 5402 töölist, andes 10 923 tonni kedrust ja 31,8 miljonit meetrit riiet. Kolmkümmend aastat juhtis ettevõtet peaaktsionär parunLudwig Knoop.
1866. aasta vallaseadusega moodustati Vaivara kihelkonna alale 12 valda.1892. aastaks oli pärast valdade liitmist järel 4 suurt valda, mis püsisid kuni1937.–1938. aasta reformideni.
1881 alustatiNarva Aleksandri Suurkiriku ehitustJoala mõisa maale, mille mõisaomanik kirikule kinkis. Kirik pühitseti28. mail1884. See oli Eesti üks kõige suuremsakraalehitis, mis ehitati eesti kirikuks.
1888. aastal muudeti Alutaguse kihelkonna adrakohtu ringkonnna piire ja adrakohtuniku volitusi vastavalt uuele seadusele.
Vallad on moodustamise järjekorras. Sellesse valdade ajalooperioodi jääbperekonnanimede (perenimede) panemine.
Pikemalt artiklisViru Ingeri