| Vabalninkas | |||
|---|---|---|---|
| |||
Elanikke: 797(1.01.2023)[1] | |||
| Koordinaadid:55° 59′ N,24° 45′ E | |||
  | |||
Vabalninkas (leeduⓘ) (poola keelesWobolniki) on linn Põhja-LeedusPanevėžysi maakonnasBiržai rajoonis,Vabalninkase valla halduskeskus. AsubBiržaist 26 km lõuna pool. Linna põhjapiiril voolabVabala jõgi, läänepiiril agaTatula. Neist esimese järgi on linn ka nime saanud.
Linnas asub VabalninkaseBalys Sruoga keskkool. Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, katoliku kirik, mis ehitati aastal1817, ja sellekellatorn.
|
|
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Vabalninkase elanikestleedulasi 97,35%,venelasi 1,32% ja teiste rahvaste esindajaid 1,32%.[2]
Asulat on esimest korda mainitud1554. aastal ja Vabalninkairiigimõisa1555. aastal. Aastal1617 ehitati sinna esimene kirik, külast sai kohaliku katolikukihelkonna keskus. Aastal1618 sai Vabalninkasestalev.[3]
Aastal1625 rüüstasid alevit rootslased, asula kannatas kakatkuepideemia käes. Aastal1639 rajati alevissekihelkonnakool. Aastal1644 alustati sealõlletootmist. XVII sajandil asusid alevisse elama kajuudid ja sinna ehitatisünagoog. Aastal1696 hävis tulekahjus esimene kirik, aastal1698 põles alev taas.
Uus kirik valmis aastal1714. Juba aastal1729 põles alev taas jatulekahju hävitas ka uue kiriku. Aastal1734 valmis kolmas puidust kirikuhoone. Linnaõigused on Vabalninkasel1775. aastast.
Aastal1817 valmis praegune kivist kirikuhoone. Aastal1825 põles linn; taas põles see aastal1834. Aastal1860 oli linnas kaks sünagoogi, seal tegutsesid veski ja pruulikoda. Aastal1883 rajati linna postkontor, aastal1892 valmis kohalik haigla. Aastal1903 sai Vabalninkastelegraafiühenduse.
XIX sajandi lõpuks oli Pasvalysist saanudalev.[4]Knygnešystė ajal oli alev üks ühe tähtsama salakaubavedajaJurgis Bielinise baasidest. Aastal1916 avati alevit läbivkitsarööpmeline raudtee. Pasvalysist hargnesid liinidBiržai,Panevėžysi jaJoniškėlise suunas. Linnaõigused sai Pasvalys taas1946. aastal. Aastaks1983 olid linna läbivad raudteeliinid suletud.
Esimese maailmasõja ajal põles suurem osa Vabalninkasest maha. Pärast sõda rajati linnameierei, aastail1932–1942 tegutses seal ka piimaühistu. Aastal1950 sai vahepeal linnaõigused kaotanud Vabalninkasest taas linn.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Vabalninkas |