Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Vaak

Allikas: Vikipeedia
Vaak
Aedvaak Inula helenium
AedvaakInula helenium
Taksonoomia
RiikTaimedPlantae
HõimkondÕistaimedMagnoliophyta
KlassKaheidulehelisedMagnoliopsida
SeltsAstrilaadsedAsterales
SugukondKorvõielisedAsteraceae
PerekondVaakInula
L.

Vaak (Inula) onastrilaadseteseltsikorvõielistesugukonda kuuluv ühe- ja mitmeaastasterohttaimede ningpoolpõõsasteperekond.

Perekonda kuulub umbes 90liiki, kes on levinud niiEuroopaparasvöötmes kui kaAasia jaAafrika soojematel aladel.

Vaagid on väga erineva kasvuga. Väiksemad on üksnes mõni sentimeeter kõrged, suuremad võivad kasvada 3 m kõrgeks. Kõrgematel liikidel kalduvad olema väga karedadlehed.

Vaakidel onkollasedkarikakart meenutavadõisikud, sageli kitsastekeelõitega. Kõigile vaakidele on omased lame õisik, karvanepappus jaaganate puudumine.

Vaakide seas on paljuilutaimi, mida kasvatati jubaantiikajal.

Keemiline koostis ja kasutamine

[muuda |muuda lähteteksti]

Vaakidejuured jarisoomid sisaldavadinuliini (kuni 44%),polüsahhatiide,vaiku,liimvaiku, jälgialkaloididest,saponiine jaeeterlikke õlisid (kuni 4,3%). Eeterlikest õlidest põhiosa moodustavad alfaselineeni saadused kahetsüklilisedseskviterpeenid: alantolaktoon, isoalantolaktoon ja dihüdroalantolaktoon. Kahetsükliliste seskviterpeenide hulka kuuluvate laktoonide segu, mis eraldub vaakide eeterlikest õlidestkristallilisel kujul, nimetatakseheleniiniks. Peale heleniini kuuluvad vaakide eeterlike õlide koosseisu alantool, proasuleen ja tokoferool. Heleniin on nime saanudaedvaagi ladinakeelse nimeInula helenium järgi.

Vaakide rohtsed osad sisaldavad eeterlikke õlisid (kuni 3%),askorbiinhapet, mõruainet alantopikriini ningflavonoide kvertsitriini ja isokvertsitriini. Viimased on nime saanudtamme ladinakeelse nimeQuercus järgi.

Vaakidest valmistataksetablettealantolaktooniga (solkmete vastu) jaalantooniga (mao jakaksteistsõrmiksoolehaavandite vastu). Alantoon tugevdabvereringet maolimaskestas, kiirendab haavandite paranemist ning suurendabmaomahlahappelisust ja vähendab sellepepsiinisisaldust, mis soodustab paranemist.

Vaagil onpõletikuvastased,sapieritust soodustavad,röga lahtistavad ja nõrgaltkuseeritust soodustavad omadused. Vaak aeglustabsooltoru kokkutõmbeid ja sellesekretsiooni ning rohkendab ühtlasi sapi juhtimist kaksteistsõrmiksoolde, mis vaagiantiseptilist toimet arvestades aitabseedeelundkonna haigusi ravida.

Vaake peetakseravimtaimedeks. Korjatakse juuri ja risoome. Need kaevatakse välja ja raputatakse mullast puhtaks ning maapealne osa ja peenikesed juured lõigatakse ära. Ka mustunud, surnud ja kahjustatud juured visatakse ära. Ülejäänud osa pestakse puhtaks külmas vees ning lõigatakse 1–2 dm pikkusteks osadeks, ka pikuti lõigatakse nad mitmeks. Neid kuivatatakse algul 2–3 päeva vabas õhus ja edasi soojas hästi õhutatud ruumis võikuivatis temperatuuril mitte üle +40 °C, kusjuures juuri ei tohi laotada paksema kihina kui 5 cm. Kuivatatud juuri säilitatakse kottides või puu- või klaastaaras kuni 3 aastat.

Konservi- jakalatööstuses kasutatakse vaakide juuri ja risoomemaitseainena jaingveri asendajana.

Vaakidest saab valmistadasinistvärvi, kui taimetõmmisele lisadakaaliumkarbonaati võikaaliumhüdroksiidi.

Inglise vaak

Eestis esinevad liigid

[muuda |muuda lähteteksti]
  • Inula heleniumaedvaak (ilutaim, harva metsistub)
  • Inula salicinapajuvaak (Eestis tavaline)
  • Inula britannicainglise vaak (Eestis paiguti)

Muid liike

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Vaak
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vaak&oldid=5330060"
Kategooria:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp