Uus-Meremaa haldusalasse kuuluvad kaCooki saared jaNiue (vaba assotsiatsioonina), samutiTokelau ja Rossi ala (Uus-Meremaa territoriaalne nõueAntarktikas).
Pindalalt on Uus-Meremaa maailma kuuessaareriik. Riigi suurim linn onAuckland ning pealinn onWellington, mis asub Põhjasaare lõunakaldal ja on maailma lõunapoolseim riigipealinn.
Uus-Meremaa saared olid viimased suuremad elamiskõlblikud maad, mida inimesed asustasid. Umbes aastatel 1280–1350 asusid saartelepolüneeslased, kes rajasid ja arendasid välja omanäolisemaoori kultuuri. 1642. aastal sai hollandlasest maadeuurijastAbel Tasmanist esimene eurooplane, kes Uus-Meremaad nägi. 1769. aastal astus Briti maadeavastaja kaptenJames Cook esimese eurooplasena Uus-Meremaa pinnale ja kaardistas selle.
1840. aastal sõlmisid Ühendkuningriigi ja maoori pealikudWaitangi lepingu, mille alusel sai Uus-Meremaa 1841. aastalSuurbritanniakolooniaks. Kolonistide ja kohalike hõimude vahel tekkisid konfliktid ning paljumaooride maid konfiskeeriti. Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907 ja saavutas täieliku iseseisvuse 1947. aastal, säilitadesmonarhi riigipeana.
Tänapäeval on Uus-Meremaa elanikkond valdavalt Euroopa päritolu ningmaoorid moodustavad suurima põlisrahvuse vähemusrühma. Riigi ametlikud keeled oninglise jamaoori keel.
Uus-Meremaa onarenenud riik, mis kehtestas maailmas esimestenamiinimumpalga ja andisnaistele valimisõiguse. Riik paistab silma kõrgete tulemustega rahvusvahelistes elukvaliteedi ja inimõiguste mõõtmistulemustes ning on tuntud maailma ühe madalaima korruptsioonitasemega. Uus-Meremaa majanduses domineerib teenindussektor, järgnevad tööstussektor ja põllumajandus. Oluline osa majandusest on ka turism.
Uus-Meremaal on umbes 600 saart, millest kaks suurimat onPõhjasaar (ingliseNorth Island, maooriTe Ika a Maui) jaLõunasaar (South Island,Te Wai Pounamu). Pindalalt on Lõunasaar 12. ning Põhjasaar 14. kohal maailmas. Neid eraldabCooki väin, mis on kitsaimas kohas umbes 20 km lai. Suuruselt kolmas saar on Stewarti saar (maooriRakiura), mis asub Lõunasaare lõunarannikust umbes 30 km kaugusel.
Nende kurrutuste kohal lasuvad põikselt kihid ülemkriidisttertsiaarini, mida omakorda kurrutasid maakooreliikumised Tertsiaari lõpus vulkaanilise aktiivsuse alguses.
Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid valdavalt vulkaaniline. Põhjasaare idaosas Wellingtoni ja Idaneeme vahel paiknevad kirde-edelasuunalised mäeahelikud:Tararua (kõrgeim tipp Mitre, 1570 m),Ruahine (Mangaweka, 1733 m) jaRaukumara (Hikurangi, 1755 m). Saare keskosas ulatub valdavalt vulkaaniline platoo, mida iseloomustavad vulkaanid, laavaplatood ja kraatrijärved. Siin asub ka saare kõrgeim tippMount Ruapehu (2797 m) ja riigi suurim järvTaupo. Lääneranniku lähedal paikeb lumemütsiga kaetud kustunud vulkaanMount Egmont (Taranaki, 2518 m). Saare ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud.
Lõunasaar on Uus-Meremaa suurim saar. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunasLõuna-Alpid (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 tippu, mis ulatuvad üle 3000 meetri, neist kõrgeim onAoraki ehkMount Cook (3724 m). Mäestikus on arvukalt liustikke, millest pikim on 23,5 km pikkune Tasmani liustik. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. Saare lõunaosas on pikki sügavaidfjorde ja mägedevahelisi kitsaid orge. Saare idaosas onCanterbury tasandik.
Satelliidifoto Uus-Meremaast
Lõuna-Alpid ja nende tekitatud vihmapilved on satelliidifotol selgelt nähtavad Lõunasaarel.
Vahelduv maastik on populaarne koht televisioonisaadete ja filmide tegemiseks, näiteks on seal filminutud "Sõrmuste isand" ja "Viimane samurai".
Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad jaIda-Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed.
Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse tihti ka üle 30°C. Enamikus piirkondades jaotuvad sademed ühtlaselt terve aasta jooksul. Lumesadu esineb Lõunasaarel ja Põhjasaare kõrgemais piirkondades. Üksnes kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris.
Kõrged mäeahelikud tingivad kliima erinevusi. Kliima on lääne-ida suunal kontrastsem kui põhja-lõuna suunal.
Läänepiirkondades onjuuli keskmine õhutemperatuur umbes 10°C, lõuna ja põhja õhutemperatuuride vahel ei ole suurt erinevust. Tuulealuseis idapiirkondades on külmem, näiteksChristchurchi keskmine temperatuur on 5°C kandis. Kõige soojem kuu on kõikjal veebruar, mil keskmine temperatuur on enamasti 15...20°C, kõige põhjapoolsemates piirkondades pisut kõrgem.
Aasta keskmine sademete hulk on läänepiirkondades 1000–1500mm, tuulepealseil nõlvul ja nende lähedal isegi üle 2000mm. Idapiirkondades sajab aastas tavaliselt 600–1000mm. Linnadest on kõige kuivemChristchurch (640mm), Aucklandis sajab kaks korda rohkem.
2. järgu haldusüksusi on 67, nende seas 12 linna, 53ringkonda (district) ning eraldi Auckland ja Chathami saared.Aucklandi jaNelsoni linn ja kolm ringkonda on samal ajal ka piirkonnaõigustes.
Uus-Meremaa majandus on kõrgelt arenenud.SKT oli 2010. aastal 119,2 miljardit USA dollarit.[6]
2010. aastal oli SKT inimese kohta 28 722,[8] teistel andmetel 28 000dollarit.[6]
Elustandardit on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgasinimarengu indeks (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal maailmas 15. kohal[viide?].
Uus-Meremaa toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% eksporditakse (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaa iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.[viide?]
Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis põhines tugevatel sõprussuhetel Inglismaaga. 1973. aastal liitus ÜhendkuningriikEuroopa Liiduga ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka muud tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsisemajanduskriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias jaLääne-Euroopas.
Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on piimatooted, liha, puit ja puidutooted, kala ning masinad. Uus-Meremaa tähtsaimad ekspordipartnerid onAustraalia 23,36%,USA 9,64%,Hiina 9,21%,Jaapan 7,1%,Suurbritannia 4,21% (2009).[6]
Uus-Meremaa suurimad impordiartiklid on masinad ja varuosad, sõidukid (sealhulgas lennukid), nafta, elektroonika,tekstiilid japlastid. Uus-Meremaa tähtsaimad impordipartnerid on Austraalia 18,4%, Hiina 15,09%, USA 10,45%, Jaapan 7,24%,Saksamaa 4,16% jaSingapur 4,12% (2009).[6]
Polüneesia meresõitjad jõudsid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tähendab "pika valge pilve maad"; Sellist pilve näinud legendi järgi avastajad saarele lähenedes horisondil.
1500 paiku rändas grupp maoorisid ligikaudu 800km kaugusel paiknevateleChathami saartele, kus kujunes väljamoriori kultuur.[9]
Suurem osa Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumeiks, mida nimetati "rohedeks" ja mida kontrollisid "hapū-d" (peasuguharud).Maoorid kohanesid troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid lindemoasid, kes peagi välja surid. Maoorid näitasid üles suurt nupukust, kohandades troopilise põllumajanduse tehnoloogiat mõõdukas kliimas, kultiveeridestarot, magusat kartulit, pudelkõrvitsat ja palju muid taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvasBanksi poolsaare lõunasaartest kaugemal lõunas. Kui põhjas sai neid taimi hõlpsasti kasvatada, siis Lõunasaarele need sooja kliima taimed ei sobinud. Ometi, sisepiirkondlik vahetus ja mõnede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav. Nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korpriiete valmistamiseks, kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.
Esimesed eurooplased tõi Uus-MeremaaleAbel Tasman, kes seilas 1642. aastal piki Lõuna- ja Põhjasaare läänerannikut. Ta nimetas saari Riigistatud Maaks, uskudes, et need on osa maismaast, midaJacob Le Maire nägi Tšiili rannikul 1616. aastal. Nimetus Riigistatud Maa tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonnaZeeland järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kuiHendrik Brouwer oli 1643. aastal tõestanud, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. KaptenJames Cook nimetas saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (Aehei No Mouwe jaTovy Poenamu) lükati tagasi, kolme peamist saart hakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas saarte ulatuslikke vaatlusi 1769. aastal. Ta muutis saared eurooplastele algul vaalapüügi ja lõpuks kolooniana sihtkohaks. Maooridel tekkis 1780. aastate algusest kokkupuuteid Euroopa meremeeste ja vaalapüüdjatega.Musketite äriiwi 'de (maooride suurimad sotsiaalsed grupid) ja eurooplaste vahel muutis jõutasakaalu maoori hõimude vahel. Suguharudevahelised lahingud – tuntud kui Musketite sõjad – lõppesid alles siis, kui kõik maoorid olid relvastatud.
Tundes muret maooride ärakasutamise pärast, määras Briti valitsus 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. 1834. aastal veenis Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viisUus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioonini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kirikumisjoni Ühing) hirme, kes jätkas musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks 1840. aasta jaanuaris Kuningliku Teadaandeni, kus teatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta "tino rangatiratanga" kui vastutasuks loovutatakse "kawanatanga", mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis kestis aastatel 1845–1975. 1975. aasta Waitangi rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis tegeles Waitangi rahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja moriorid ei ole allkirjastanud seda rahulepet.
Gustavus von Tempsky "Taranaki Sõdade vaieldav õnnetus Uus-Meremaa maade sõja ajal
Uus-Meremaad valitsetiLõuna-Walesi koloonia osana. 1840. aasta novembris sai tast eraldi koloonia. Esimeseks pealinnaks sai Okiato (ehk Vana Russell) Saarte lahes, ent peagi kolis pealinn Aucklandi. Euroopa kolonistide asustamine kulges kiiremini kui oli osatud oodata. Peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. 1852. aastal loodi uusasunike omavalitsused. 1861. aastal leiti kuldaOtago keskosas. See tekitas ühtlasi poliitilisi pingeid, mille tulemusena tahtsid lõunapoolsed saared luua eraldi koloonia. Pingete maandamiseks viidi pealinn 1865. aastal Lõunasaarele lähemale Wellingtoni. Uus-Meremaa osales koos Austraalia kolooniatega 1890. aasta konverentsil, kus arutati loodava Austraalia föderatsiooni põhiseadust. Pärast seda loobus Uus-Meremaa mõttest liituda Austraalia föderatsiooniga.
1893. aastal oli Uus-Meremaa esimene riik, mis andis naistele valimisõiguse. Ent naised said siiski osaleda valimistel alles 1919. aastal.
Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. Täieliku iseseisvuse andis Suurbritannia parlament 1931. aastalWestminsteri statuudiga, mille Uus-Meremaa parlament võttis omaks alles 1947. Sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräännekonstitutsiooniline monarhia Rahvaste Ühenduses.
Teises maailmasõjas oli Uus-Meremaa 3. septembril 1939 esimesi, kes pärast sakslaste sissetungi Poola ühines liitlasvägedega (koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga) ja kuulutas sõja Saksamaale. Uus-Meremaa maaväed võitlesidPõhja-Aafrikas,Kreekas,Kreetal,Itaalias ja Vaiksel ookeanil. Sõjast võtsid osa ka Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi.
1951. aastal sõlmitud leppega (ANZUS) kuulutasid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA end liitlaseiks. 1985. aastal kuulutas Uus-Meremaa oma alad (sh veed) tuumavabaks tsooniks. USA sõjalaevad ei saanud seejärel siseneda Uus-Meremaa vetesse enne kui oli antud teada, kas pardal ontuumalõhkepäid või-kütust. See ei ühtinud USA huvidega, mistõttu USA katkestas oma seotuse ANZUS-i leppega ja kohustused Uus-Meremaa ees.
Uus-Meremaa nüüdiskultuur on mitmekesine. Seda on mõjutanud ennekõike inglise, šoti, iiri ja maoori kultuur. Ent mõju on avaldanud ka teised polüneesia (sh Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Hawaii) ning Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ja Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuurid. Kuigi sisserändajate põhiosa pärines Inglismaalt, oli varaste Briti ümberasujate seas palju ka šotlasi oma kultuuri sugemetega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Kultuuriline side Inglismaaga püsib, sest sisseränne Inglismaalt on stabiilne ning paljud noored uusmeremaalased veedavad aega Inglismaal, saamaks ülemerelisi kogemusi.
_by_Lake_Heron%2c_New_Zealand.jpg)
