Uus-Madalmaad 1614–1667 1673–1674 1674–1678 | |||||
  Uus-Madalmaade lipp Uus-Madalmaade vapp | |||||
 | |||||
| Valitsusvorm | koloonia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Uus-Amsterdam | ||||
| Rahaühik | rijksdaalder leeuwendaalder | ||||
| |||||
Uus-Madalmaad (hollandi keelesNieuw-Nederland), harvemUus-Belgia (ladina keelesNova Belgica võiNovum Belgium), oliSeitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi koloniaalne provintsPõhja-Ameerika idarannikulHudsoni jõel (Põhjajõgi) jaDelaware'i jõe (Lõunajõgi) alamjooksul aastatel1614–1667 ja1673–1674 ning viimaks territoriaalse taotlusenaNova Scotia poolsaarel aastatel1674–1678.
KunaHollandi Lääne-India kompaniis töötasid mitmedSaksa-Rooma riigist lahkunudbelglased, enamastiflaamihugenotid, ning ei iseseisvunud Madalmaade ega kaAustria Madalmaade nimi ei olnud veel kinnistunud, siis nimetati paljudel tollastel kaartidel kolooniat Uus-Belgiaks. Uus-Amsterdami kuberner oli näiteks valloonPierre Minuit, kellekalvinistlik perekond kolisVallooniast enne tema sündiKleve hertsogkonda, et vältida hispaania katoliiklust.
Pikemalt artiklisUus-Holland
_print_c1626.jpg)
Pikemalt artiklisUus-AmsterdamHalduskeskuseks oli Mannahatta-nimelise jõesaare lõunatipus asunud kindlustus ja selle ümber kujunenud üsnagi liberaalnefaktooriaUus-Amsterdam (hollandiNieuw-Amsterdam), mis oli loodud kaitsma mööda jõge ulatunudHollandi Lääne-India Kompanii karusnaha kaubateed ja Madalmaade huve.
Asuala elanikud olid kohalikudpõhjairokeesi jaidaalgonkini keeli kõnelevadpõlisameeriklased, eurooplastestkolonisaatorid-kauplejad ning Aafrikast orjastatud sunnitöölised. Esimesed koloniseerijad olid peamiselthugenotid, ligikaudu 30 prantsuskeelt kõnelevat perekonda ja lisaks põlatud ja hüljatud, kokku umbes 110 meest, naist ja last.
1664. aastal alistasid kirdest peale tulnud inglased hollandlasi, võtsid administreerimise üle ning nimetasid halduskeskuse ümberNew Yorgiks. Hollandlased loovutasid enda asumaa lõplikultUus-Inglismaale ja lõpetasid sõja 1674. aastal, jättes vahetuseksSuriname istandusvalduse nagu sätestas 1667. aastaBreda rahuleping.
Uus-Amsterdami asustusse jõudis 1657. aastal sadulavalmistajaMartin Hoffman, kes oli teadaolevalt teineEestimaa päritolu inimeneAmeerikas. Enne teda oli 1654. aastal edelasUus-Rootsis jala maha pannudJohan Schalbrick. Mõlemad mehed olid teadaolevalt päritrootsiaegsest linnastReval ehk tänapäevasestTallinnast.[1]
