Uus-Amsterdam (hollandi keelesNieuw-Amsterdam,ladina keelesNovum Amsterodamum) oliSeitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi käsunduselPõhja-Ameerikasse rajatud kolooniaUus-Madalmaade halduskeskus aastatel1624−1664, mida haldasHollandi Lääne-India Kompanii.Faktooria asus tänapäevaseNew Yorgi eesmise kesklinnaDowntown Manhattani lõunatipul.
Peaaegu sajand enne hollandlaste saabumist nimetas1524. aastal itaalia maadeavastajaGiovanni da Verrazzano tulevase hollandlaste territooriumi prantsuse kuninga auksNouvelle-Angoulême. Esimene teadaolev hollandlaste avastusretk piirkonda (tänapäevasesseNew Yorgi lahte) leidis inglasest kapteniHenry Hudson'i juhtimisel laeval "Halve Maen" aset1609. aastal. Hollandi teenistuses olev Hudson nimetas eestleitud ja poolenisti läbitud jõe Mauritiuse jõeks (Hudsoni jõgi), kuid jätkas otsinguidloodeväila leidmiseks. Hoolimata ebaedust meretee avastamisel viis ta karusnahkade kohta käivad uudised tagasi Hollandisse, kust saadeti järgnevatel aastatel välja nii kommerts- kui ka eralähetused.
1626. aastal ostisHollandi Ida-India Kompanii teenistuses olnudPeter MinuitManhattani saare (Lenni Lenape indiaanikeelesMannahatta, mis tähendas paljude küngastega maad) kohalikelt põlisameeriklastelt kauba eest 60kuldna väärtuses. Indiaanlased ise pidasid tehingut ajutiseks. Vaid aasta hiljem viidi sinna esimesed 11 orjastatud mustanahalist sunnitöölist tänapäeva Angola territooriumilt, kes pandi kindlustust (Fort Amsterdam) ehitama ja maad puhastama. Asustusest kujunes räpane paljude kõrtsidega ja vähese moraaligafaktooria, mis vahendas neli korda aastas peamiselt teisejärgulise kaubaväärtusega ondatra-, kopra-, saarma- ja naaritsanahku 3200 meremiili taha Hollandisse.
1647. aastal nimetati peajuhatajaks puujalagaPeter Stuyvesant, muuhulgas keelas ta ebaseaduslikud avalikud vägivallatsemised, seksuaalsuhted pärismaalastega, joomingud pühapäeviti ja kirikuteenistustelt puudumised. Ta lasi ehitada kanali, sadamasillad, koolid ja kaitsemüüri (vtWall Street) ning põhjakaarde ulatuvaBroadway maantee.1653. aastaks oli Uus-Amsterdamist saanud hoogustunud orjakaubandusega, ligikaudu 300 ridaelamuga ning 3000 elanikuga väikelinn, mille tänavatel räägiti 18 keelt. Kuna valitses üldine tööjõupuudus, siis võeti usutunnistusest sõltumata sisse peaaegu igaüks, kes oli nõus töötama. Hollandlastest oli saamas vähemus. Aastal1654 saabus Portugali taasinkvisitsiooni eest põgenevat 23sefaradi juuti Brasiiliast, kes ebasoosingu tõttu kaua paikseks ei jäänud. 1654. aastal maabus sama aasta15. aprillilHendrick von Elswicki juhtimisel RootsistGöteborgist tulnud laevGyllene Haj, mille hollandlased arestisid. Elswick üritas edutult veenda koos temaga Uus-Amsterdami saabunuid kolimaUus-Rootsi.[1]1657. aastal jõudis Uus-Amsterdami sadulavalmistajaMartin Hoffman rootsiaegsest Tallinnast, kes oli teadaolevalt teine Ameerika pinnale jõudnud eestimaalane.
1664. aastal sõitsid 4 täisrelvastuses sõjalaeva Uus-Amsterdami sadamasse. Briti väed vallutasid märkimisväärse vastupanuta asula, võtsid administreerimise üle, ja määrasid sellele suurema tähelepanuta uue nime –Uus-York (ingliseNew York). Hollandlastele, kes keeldusidSuurbritannia krooni tunnistamast, pakuti tasuta tagasisõidu võimalust emamaaleHollandi Vabariiki. Seda pakkumist keegi vastu ei võtnud. Hollandlased vallutasid siiski1673. aastal 21 sõjalaevaga asula tagasi, nimetasid selle ümberUus-Oranje-ks (hollandiNieuw-Oranje), kuid loobusid sellest alatiseks juba1674. aastalWestminsteri rahuga.
Erinevalt hollandlastest näitasid britid suhetes indiaanlastega üles kohutavat agressiivsust, neid ässitati üksteise vastu ning nende populatsioonid ümbruskonnas hävitati.
Pikemalt artiklisNew YorkNew Yorgi linnast kujunes hiljem modernse vabaturukapitalismi sõlmjaam, üks suurimaid ja rahvastatumaid linnu maailmas, mis on samasAtlandi ookeani üks peamisi sadamaid.
