Teoloogia (vanakreeka keelest θεοςtheos 'Jumal' ja λογοςlogos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetusJumalast'. Laienenud tähenduses on teoloogia ehkusuteadushumanitaarteaduste hulka kuuluvteadusharu, mis uuribusuga seotud küsimusi.
Igalreligioonil ehk usundil on oma teoloogia[1].
Varakristlikud autorid kasutasid kreeklaste sõna "teoloog" inimese kohta, kes kõneleb Jumalast.
Nii teoloogia kui kareligiooniteadus uurivad religiooniteaduslike meetodite abil. Enamasti eristatakse neid kahte mõistet selle järgi, etteoloogia püüab seletada ühe religiooni või usulise rühmituse seisukohti süstemaatiliselt ja metoodiliselt; seevastureligiooniteadus aga lähtub kogu religioossest maailmast, keskendumata ühele religioonile[2]. On isegi öeldud, et teoloogia püüab seletada religioosseid asju seestpoolt vaadates, religiooniteadus aga väljastpoolt vaadates[2].
Teoloogiat jagatakse tavaliseltsüstemaatiliseks japraktiliseks teoloogiaks, kuid on ka teisi jaotusi.
Teoloogia valdkondi:võrdlev usuteadus (ehk religiooniteadus),eklesioloogia,religioonifenomenoloogia,religioonifilosoofia,vaimufilosoofia,liturgika,homileetika,kateheetika,poimeenika,misjoniteadus,küberneetika,apologeetika,eksegeetika,patristika,patroloogia,sümboolika,dogmaatika,kanoonika,oikumeenika,antropoloogia,mütoloogia,inkarnatsiooniteoloogia,moraaliteoloogia,poliitiline teoloogia,eskatoloogia,religioonipsühholoogia jne.
Eestis õpetatakse teoloogiat järgmistes kõrgkoolides:EELK Usuteaduse Instituut,EAÕK Püha Platoni Seminar,Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar,Kõrgem Usuteaduslik Seminar,Tartu Teoloogia Akadeemia jaTartu Ülikool (Tartu Ülikooli usuteaduskond).
- ↑Kulmar, T., 2006. Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Tartu ülikooli kirjastus. Lk 10
- ↑2,02,1Jürgenstein, T. & O. Schihalejev, 2011. Usundimaailma suured küsimused (ideed, kogemused, arvamused, vastused). Koolibri. Lk 26
