Uskmatu e.ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses omareligiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.[1]
Uskmatu onkristlikkiriklik termin, mille ümber kirik töötas väljateoloogilise kogumi, mis tegeleb truudusetuse kontseptsiooniga, mis teeb selge eristuse nende vahel, kesristiti ja järgisid kiriku õpetusi, võrreldes nendega, kes on väljaspool usku. Kristlased kasutasid mõistet truudusetus, et kirjeldada neid, keda peetakse kristluse vaenlasteks.
Kristlased kasutasid ajalooliselt mõistet uskmatu nimetades nii inimesi, kes olid aktiivselt kristluse vastu.
a person who does not believe in religion or who adheres to a religion other than one's own.