Linna nimi tulenebjaaganikeelsetest sõnadestush ('sügavuses' või 'läänes') jawuaia ('abajas'). Nime tõlgendatakse abajana, mis vaatab päikeseloojangu poole või ka abajana, mis vaatab ida poole. Abajas (Ushuaia laht) avaneb tegelikult kagu poole.
1869. aastal rajati praeguse linna lähedale esimene eurooplaste asundus. See oliThomas Bridgesi juhitudanglikaani misjonäride tugipunkt. Elanikud tunnustasid Argentinasuveräänsust.
Septembris1884 saabus UshuaiasseEstadose saarelt Argentina armee Lõuna-Atlandi ekspeditsioonidiviiskommodoorAugusto Lasserre (Laserre) juhtimisel, mis oli asutanud allprefektuuri ja rajanud San Juan de Salvamento tuletorni, mis hiljem sai tuntuksFaro del Fin del Mundo nime all. Et kinnitada Argentina suveräniteeti selles kohas Tšiili piirist 20 km kaugusel, heisati12. oktoobril1884 ühele asutusele Argentina lipp. Seda päeva loetakse Ushuaia küla ajaloo alguseks ning 12. oktoobrit tähistatakse Ushuaia linna aastapäevana.
Vähehaaval hakkasid saabumapioneerid, keda tõmbasid ligi kuuldused, et Tulemaal leidub kulda. Argentina valitsus soosis püsiasustuse tekkimist seal.
Argentina valitsus otsustas rajada Tulemaale kindluse. Lõpuks rajatiEstadose saarele sõjaväevangla. Aastal1902 viidi see üle Ushuaia lähedaleGolondrina lahe äärde. Samal ajal pandi nurgakivi1920 valminudUshuaia kindlusele (Presidio), kuhuvangla jäi1947. aastani. Seal peeti nii tavalisi (põhiliselt isikuvastastes kuritegudes süüdi olevaid), sõjaväe- kui mõnikord ka poliitilisi vange. Kuulsamate vangide seas onCarlos Gardel ja kirjanikRicardo Rojas. Alates1911. aastast oli see vangla Tulemaa retsidivistide vangla[viide?]. Ushuaia linn tekkiski selle vangla ümber. Elanike vajadusi rahuldasid vangla trüki-, foto-, kingsepa-, rätsepa-, puusepa- ja pagaritöökoda ning arst ja apteek. Laev, mis ühendas linna välisilmaga, käis kord kuus.
Piirkonna laevaliiklus oli ohtlik, laevahukud olid sagedased. Aastal1930 läksUshuaia lahest väljumisel põhja Saksa laevMonte Cervantes, mille pardal oli sama palju inimesi kui Ushuaias elanikke. Kuni abi saabus, majutati merehädalisi kuus päeva. Kuni1935. aasta lõpuni oli laevaühendus linna ainus ühendus välismaailmaga.
SõjasadamMonument Ushuaiast pärit Falklandi sõja ohvritele
Aastal1947 otsustas Argentina valitsus vangla likvideerida ning kõik selle rajatised anti mereväe käsutusse.
1948. aastal saabusid laevagaGénova itaalia immigrandid, kes hakkasid elamuid ehitama. Elamute valmimise järel paljud lahkusid, osa ehitajatest jäi aga paigale. Ushuaiasse hakkas sisse rändama ka Tšiili peresid. Seda pioneeride gruppi nimetatakseantiguos pobladores.
Pärast mereväebaasi lahkumist oli kindlus mõnda aega maha jäetud. Praegu on seal muuseum.
1970. aastatel saabustööstuse edendamise seaduse jõustumise tõttu linna palju uusi elanikke.
1990. aastal võttis Kongress vastu seaduse nr 23.775, millega loodi Tulemaa, Antarktise ja Lõuna-Atlandi saarte provints, mille halduskeskuseks sai Ushuaia.
Sisserändajate erineva päritolu tõttu valitseb Ushuaias suur kultuuriline mitmekesisus.
Ushuaia kindluses on muuseum. Aastast1979 on endises riigipanga hoones maailma otsa koduloomuuseum, mis kannab maailma otsa muuseumi (Museo del Fin del Mundo) nime. Muuseumikompleksis on vangla ajaloo muuseum (Museo Presidio), piirkonna laevasõidu muuseum ja Antarktise-ekspeditsioonide muuseum (need algasid sageli Ushuaiast).
Kui kindlus oli vangla, veeti mööda maailma lõunapoolseimat raudteed, vangide ehitatudkitsarööpmelistFerrocarril Austral Fueguino raudteed, vange kindlusest töölaagritesse, mis asusid praeguse Tulemaa rahvuspargi territooriumil. Nüüd on see raudtee jälle tööle pandud. Sellel veetakse põhiliselt turisteLapataiast rahvusparki.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
