Universaalne jadasiin ehkuniversaalne järjestiksiin ehkUSB (Universal Serial Bus) on seadmetearvutiga ühendamisestandard, mis hõlmabkaablite,konnektorite (pistikute ja pesade) füüsilist ehitust,suhtlusprotokolle ning toitevoolu parameetreid.
USB-seadmete ühendamine ja eemaldamine ei nõua arvuti taaskäivitamist. Üldjuhul seadistataksedraiveri olemasolul seade pärast ühendamist automaatselt.USB jaoturi abil saab ühe USB-kontrolleri külge ühendada kuni 127 seadet.
USB-ühenduse puhul on üks seadmetest alati alluv ja teine ülenev. Ülenevate seadmete juures kasutatakse A-tüüpi ja alluvate juures B-tüüpi konnektorit.USB On-The-Go lubab ka rolle vahetada. Näiteks telefoni ühendamisel arvutiga on arvuti telefoni suhtes üleneja, kuid telefoni sama pesa külge USB OTG-ga ühendatudmälupulk on telefoni suhtes alluv.
Ühendamiseks kasutatakse tavaliselt standard- või mikrokonnektoreid. Mikrokonnektor (aastast 2007) on väiksem ja sobib õhukeste seadmete, näiteksnutitelefonide ühendamiseks. Vähem on olnud kasutusel keskmise suurusega nn minikonnektor. Kiirema,USB 3.0 ühenduse puhul on pesadel lisakontaktid, kuid sama tüüpi (A või B) pesasse saab ühendada ka varasemate versioonide (nt USB 2.0) seadmeid.
On ka sellised ühenduspesad nagu mini-AB ja mikro-AB, millega saab ühendada nii A- kui ka B-tüüpi pistikuid.
USB-seade ühendatakse arvutiga tavaliseltemaplaadi küljes oleva USB-pesa kaudu. Emaplaadil võib lisaks olla konnektoreid, mille külge saab ühendada kas seadmedkorpuse sees või USB-pesad, mis asuvad väljaspool emaplaati .
A-tüüpi konnektorid ülenevate seadmete juures ja B-tüüpi konnektorid alluvate juures
Vasakult paremale: B-mikropistik, B-minipistik, B-standardpistik, A-standardpesa ja A-standardpistik
USB 3 konnektor on äratuntav sinise värvi ja lisakontaktide järgi
USB 3 Mikrokonnektor, millel on SuperSpeed-režiimi tähistav logo
All on toodud andmevahetuskiirused, mida USB eri versioonid võimaldavad. Režiimi kasutamiseks peavad seda toetama nii pistik kui ka pesa, vastasel juhul võidakse kasutada madalama kiirusega režiimi.
Spetsifikatsioonijärgselt on USB 2.0 läbilaskevõime 480 Mbit/s (60 MB/s), kuid suure osa sellest kasutab USB protokoll ära ühenduse seadistamiseks, mistõttu praktikas saab andmeid edastada kiirusega ~33,5 MB/s. USB-siinil on viivitused andmete päringu saatmisel ja andmete saatmise alustamisel. Näiteks Firewire-siini andmeedastuskiirus on küll ainult 400 Mb/s (50 MB/s ehk 10 MB/s väiksem kui USB 2.0-l), kuid tegelikult tagab Firewire kiirema andmeedastuse.
Spetsifikatsioon töötati välja aprillis 2000.USB 1.1-ga võrreldes kasvas andmeedastuskiirus 480 megabitini sekundis.Kasutada saab kolme andmeedastuskiirust:
väike (Low-speed), 10–1500 kbit/s (interaktiivsed seadmed: klaviatuur, hiir, juhtnupp)
keskmine (Full-speed), 0,5–12 Mbit/s (audio- ja videoseadmed)
suur (Hi-speed), 25–480 Mbit/s (videoseadmed, mäluseadmed)
USB 3.0 ilmus 2008. aastal. Standardi loomisega tegelesid Intel, Microsoft,Hewlett-Packard,Texas Instruments, NEC jaNXP Semiconductors.USB 3.0 pistikud ja kaablid on füüsiliselt ja funktsionaalselt ühilduvad standardiga 2.0. Kui USB 2.0 kaabel on nelja juhtmega – üks juhtmepaar andmete saatmiseks/vastuvõtmiseks ja teine paar toite jaoks, siis USB 3.0 standardis lisandusid neli juhet. Nüüd saab lihtsalt määrata juhtme sobivust ühele või teisele standardi versioonile, sest pistikud on erinevad. Spetsifikatsioon USB 3.0 suurendab maksimaalset andeedastamise kiirust väärtuseni 4,8 Gbit/s.Versioonis 3.0 on välisseadmete lubatav voolutarve on 900 mA.
USB-C ehk USB tüüp-C on 24 kontaktiga USB-konnektor andmete ja energia edastamiseks. USB Type-C spetsifikatsioon avaldati 2014. aastal asendamaks USB varasemad versioonid. Selle konnektori iseloomulikud omadused on väikesed mõõtmed, suur toitevõimsus (laadimiseks) ja võimalus ühendada pistikut pesasse mõlemat pidi; seega kujult ei ühildu ta teiste USB-pesatüüpidega.
USB On-The-Go (OTG) võimaldab ühendada (välis)seadmeid omavahel ilma arvuti ja tarkvaraliste seadmedraiverite osaluseta. Näiteks digifotoaparaadi saab ühendada otse fotoprinteriga, kui üks neist toetab USB OTG standardit. See standard loodi vajadusest luua seadmete vahel turvaline ühendus, kasutamata vahendajana arvutit.
Wireless USB (WUSB) on USB spetsifikatsioon, mis võimaldab luua kiire traadita andmesideühenduse – kuni 480 Mbit/s 3 meetri kaugusel ja kuni 110 Mbit/s 10 meetri kaugusel. See on saadaval alates maist 2005.23. juulil 2007 teatati USB arendajate foorumil esimesest seadmetest, mis toetavad Wireless USB standardit.
Lisaseadmete ühenduseks USB-ga kasutatakse neljasoonelist kaablit, kus kaks soont (keerdpaar) ondiferentsiaallülituses andmete vastuvõtmiseks ja saatmiseks, kaks ülejäänut lisaseadme toiteks. Maksimaalne voolutugevus USB-siini kaudu on 500 mA.
USB-kaablite AWG-markeering ja vastav pikkus:
28 = 0,81 m
26 = 1,31 m
24 = 2,08 m
22 = 3,33 m
20 = 5,00 m
Standardpistik
Kontakt
Nimi
Soone värv
Kirjeldus
1
VBUS
punane
+5 V
2
D−
valge
Data –
3
D+
roheline
Data +
4
GND
must
Maa
Minipistik/mikropistik
Kontakt
Nimi
Soone värv
kirjeldus
1
VBUS
punane
+5 V
2
D−
valge
Andmed –
3
D+
roheline
Andmed +
4
ID
pole
erinevused mikro-A ja mikro-B pistiku vahel: A: mass (OTG-seade töötab kui host) B: pole ühendatud (OTG-seade töötab perifeersena)
USB loomisele panid aastatel 1994–1995 aluseCompaq,DEC,IBM,Intel,Microsoft,NEC jaNortel. Eesmärk oli asendada mitmed varasemadliidesed ühtse liidesega, mida oleks lihtne seadistada ja kasutada, pakkudes sealjuures suuremat andmeedastuskiirust.
USB hakkas asendama sellised liideseid naguPS/2,jadaport,paralleelport,Game port (juhtkangi ühendamiseks) jaSCSI. Eeldati, et USB asendab neid kõiki ja samal ajal annab tõuke uut tüüpi seadmete arendamisele. USB-d hakati kasutama näiteks kõnede ja andmete digitaalseks edastamiseksmobiiltelefonist arvutisse.
Vanemad liidesed (nt jada- ja paralleelpordid) olidarendajate jaoks lihtsad kasutada, kuid ei võimaldanud rakendada seadmeteisehäälestust (plug and play). USB-seadmeid oli küll keerukam luua, kuid need olid töökindlamad ja kasutajasõbralikumad ning võimaldasid käigultühendust.
USB tugi tuli täiendusenaWindows 95le. Esialgse seadme andmesidekiirus oli tagasihoidlik, aga arendajad said kiiresti aru USB kasulikkusest. Aastaks 2000 oli enamikprintereid jaskannereid uue liidesega.
Hewlett-Packard,Intel, Lucent (nüüdAlcatel-Lucent),Microsoft,NEC jaPhilips töötasid ühiselt välja kiirema USB versiooni: USB 2.0 spetsifikatsioon ilmus aprillis 2000 ja 2001. aasta lõpus sai see versioon standardiks. USB 2.0 ühildub kõikide varasemate USB versioonidega.2000. aasta keskel hakkasid arvutiteBIOS-id massiliselt toetama USB-d. See võimaldas lisaks muule ka arvuti algkäivitust USB-seadmeilt. Tänapäevaste arvutiteemaplaatidel on USB-liidesed tavapärased.
