Universaalid onfilosoofiasüldisedideed.
Kõrvutimõistetega üksikesemetest ehkindiviididest võipartikulaaridest on inimestel kaüldmõisted, mis käivad indiviididetüüpide (näiteks koerasus, mille üksikjuhtumiteks on üksikud koerad),omaduste (näiteks punasus või räpasus või kandilisus) jasuhete (näiteks vahelolemine) kohta.
Erinevalt partikulaaridest on üldmõistete prototüübid ehk universaalid üldise iseloomugaabstraktsedentiteedid, mille üksikjuhtumiteks partikulaarid ühel või teisel viisil on.
Skolastilises filosoofias leidis aset universaalideolemasolu või selle viisi puudutavuniversaalidetüli.
Filosoofilist seisukohta, mille kohaselt universaalid onreaalselt olemas, nimetatakse mõisterealismiks ehk lihtsaltrealismiks.
Äärmusliku realismi kohaselt on universaalid reaalsemad kui üksikesemed ning nad on olemas olnud juba enne üksikesemeid, näiteksJumala mõistuses.
Mõõduka realismi kohaselt eksisteerivad universaalid kolmel moel:
Realism võimaldab anda lihtsaseletusepredikatsioonile (abstraktsetepredikaatideomistamisele konkreetseteleindiviididele) ja abstraktseleosutamisele. Näiteks kui öeldakse, et see õun on punane, võib seda tõlgendada väitena, et sellel õunal on teatud suhe punasusega, mis on reaalselt eksisteeriv universaal. Sõna "punane" lihtsaltosutab sellele universaalile.
Nominalismi järgi universaale reaalselt ei eksisteeri, on vaid üksikesemed, millel on partikulaarsed omadused. Üldmõisted on lihtsalt nimed (näiteks "punane"), mis üksikesemetega seostatakse.Äärmusliku nominalismi järgi on universaalid vaid tühi häälekõla ("flatus vocis").