Vaatamata katkestusele, mille põhjustas mongolite invasioon 1241. aastal, arenesTransilvaania järgnevate sajandite kestel selgelt eristuvaks autonoomseks üksuseks Ungari kuningriigis, koos oma erilise vojevoodiga (või kuberneriga), oma ühtse, kuigi heterogeense juhtimisega (mis tulenesszékely,saksi jaungari kolonistidest) ja oma seadustega kuniMohácsi lahinguni 1526. aastal, mil Transilvaania iseseisvus (vtIda-Ungari kuningriik).
Horvaatia ja Slavoonia provintsid, pärast 1868. aastatHorvaatia-Slavoonia autonoomne provints, olid Ungari kuningriigis autonoomsed aastatel 1091–1918. Samas pidas üks suurimaid 16. sajandi Ungari juriste ja riigimehiIstván Werbőczy oma töös "Tripartitum" Horvaatiat Ungarist eraldi kuningriigiks.
Hiliskeskajal kasutati ladinakeelseid nimetusiNatio Hungarica jaHungarus kogu elanikkonna kohta, kuidIstván Werbőczy "Tripartitumi" järgi kasutati nimetustNatio Hungarica ainult privilegeeritud aadelkonna (olenemata rahvusest) kuiUngari Püha Krooni subjektide kohta.
LadinaRegnum Hungariae/Vngarie (Regnum tähendas kuningriiki);Regnum Marianum (Püha Maarja kuningriik); või lihtsalt Hungaria oli nimekuju, mida kasutati ametlikes dokumentides kuningriigi algusest kuni 1840. aastateni.
Austria-Ungaris (1867–1918) kasutati mõnikord Ungari kuningriigi hõlmatud alade tähistamiseks mitteametlikku nime Transleitaania. Ametlikult kasutati Austria-Ungari keisririigi Ungari osa kohta nimetustIstván Püha krooni maad, kuigi see oli kasutusel ka varem.
560. aastatel asutasidavaaridAvaari kaganaadi, mida nõrgestasid pidevad sõjad ja väline surve. Avaaride 250-aastane võim lõppes, kui selle vallutasidKarl Suure juhtimisel läänestfrangid jaKrumi juhtimisel idastbulgaarid. Kumbki neist ega ka keegi muu ei suutnud luua piirkonnaspüsivat riiki. 895. aastal asustasid äsja ühinenudungarlasedÁrpádi juhtimiselKarpaatia jõgikonna. Árpádi juhitud jõud oli hinnanguliselt umbes 400 000 inimest, koosnedes seitsmest ungari hõimust, ühest kabari hõimust ja mõnest väiksemast hõimust.
István viis lõpuni Ungari kuningriigi rajamise, ta krooniti 1001. aastal kuningaks. 1028. aastal kaotas ta hõimuvürstide võimu, jaotas riigikomitaatideks, mille eesotsas seisid kuninga määratudišpanid ehk komitaadi ülemad. Jagas riigi maid alamatele ja kirikutele luues nii Ungaris feodaalkorra Võttis vastu ristiusu ja levitas seda oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks.
István I abiellusSaksa-Rooma riigiWelfide dünastiastSaksa-Rooma keiser (1002–1024)Heinrich II õe Baieri Giselaga, mis tagas rahu Saksa-Rooma riigiga.Rooma katoliku kirik sai tugevat toetust Istvánilt, kes koos kristlikeungarlastega ja Saksa rüütlitega soovis kristliku kuningriigi loomistKesk-Euroopas. See oli tema, kes lõi Ungari raske ratsaväe, nagu oli näiteks Lääne-Euroopa suurvõimudel.
Pärast tema surma järgnes rahutuste periood ja konflikt ülemvõimu pärast kuningliku perekonna ja aadli vahel. Aastal 1051 püüdsid Saksa-Rooma riigi väedUngarit vallutada, kuid saidVértesi mägedes kaotuse osaliseks. Saksa-Rooma riigi väed jätkasid kaotustega; teine suur lahing toimus aastal 1052Bratislava linna juures. Enne1052. aastat kukutati kuningasSamuel Aba poolt Saksa-Rooma riigi toetajaPéter Orseolo. See rahutuste aeg lõppesBéla I valitsusajal (1060–1063). Ungari kroonikud kiitsidBéla I uue valuutahõbeteenari kehtestamise eest ja tema heatahtlikkuse eest endisse kuninga järeltulijasse vennapoeg Solomoni.
Ungari, Dalmaatsia ja Horvaatia kuningasKálmán (1095/1097–1116)Kesk- jaIda-Euroopa alad 1139. aastalUngari kuningriik 11. sajandil
Teine suur Ungari kuningas (1077–1095) jaHorvaatia kuningas (1091–1095), samuti Árpádi dünastiast, oliLaszlo I, kes stabiliseeris ja tugevdas kuningriiki. Tema kanoniseeriti kapühakuks. Tema valitsemisajal võitlesidungarlased edukaltkumaanide vastu ja vallutasid aastal 1091Horvaatia, dünastilise kriisi tõttu Horvaatias. Ta suutis kiiresti haarata võimu Põhja-Horvaatias, ta oli ka pretendent troonile asjaolu tõttu, et tema õde oli olnud abielus viimase Horvaatia kuningaZvonimiriga. Kuigi seda ikka veel ajaloolaste hulgas arutatakse, võib julgelt öelda, et Laszlo lõimingit liiki kahe kuningriigi vahelise personaaluniooni, kuigi kuninga võim kogu Horvaatia üle saavutati alles pärast tema järeltulija Ungari kuninga (1095–1116) ja Horvaatia kuninga (1097–1116)Kálmáni troonileasumist.
Kálmánit, nagu Lászlót enne teda, ei nähtud vallutajana, vaid Horvaatia troonipretendendina. Kálmán kogus suure armee, et oma trooninõue ellu viia, ja võitis aastal 1097 Horvaatia kuningas Petari vägeGvozdi mäe lahingus, viimane tapeti lahingus. Kuna horvaatidel ei olnud enam juhte ja Dalmaatsias oli mitu kindluslinna, mida oli raske kaitsta, algasid läbirääkimised Kálmáni ja Horvaadi feodaalisandate vahel. Võttis hea mitu aastat, enne kui Horvaadi aadel tunnistas Kálmáni kuningaks. Kálmán krooniti aastal 1102Biogradis ja Kálmáni uus tiitel oli "Ungari, Dalmaatsia ja Horvaatia kuningas".
1104. aastal naitis Kálmán oma õe IreneBütsantsi keisri (1087–1143)Ioannes II-ga, kes sai 1118. aastalBütsantsi ainuvalitsejaks. Kálmán lõi Bütsantsiga liidusuhted.
12. sajandi kestel tegutsesid Bosnia valitsejad üha enam iseseisvamalt Ungarist ja/või Bütsantsist. Tegelikult omasid välisvõimud väikest kontrolli mägisel ja mõnevõrra ääremaal, millest Bosnia koosnes. Eritiban Borić oli aastal 1154 tähtis isik, ollesUngari kuninga liitlane. Ta osales liidus Ungari ja Serbiaga pealetungis bütsantslaste vastu, jõudes lõunas kuniBraničevoni.
Bütsantsi keiser (1143–1180)Manuel IKomnenos vallutas Bosnia ungarlastelt aastal 1166 ja nimetas Bosnia põliselanikuKulini banaadi kuberneriks. 1167. aastal lõidbütsantslased Ungari kuningriigi vägesidSirmiumi linna lähistel toimunudlahingus. Tänu sellele võidule sai Bütsants 1168. aastaks peaaegu koguAadria mere idaranniku (Bosnia banaat,Serbia kuningriik) oma kontrolli alla. Kulin oli Bosnia teine ban ja tal õnnestus vabastada Bosnia Bütsantsi mõju alt liidu kaudu UngariBéla III,Miroslav Zavidovići jaSerbiaStefan Nemanjaga, kellega koos sõdis ta aastal 1183 edukalt bütsantslaste vastu. Bosnia tagas rahu, kuigi jätkas Ungari vasallina. Kuigi nominaalselt Ungari kuningriigivasall, oli Bosnia banaatde facto sõltumatu riik.
Aastaks 1107 oli kuningas Kálmán saanud enda kontrolli alla enamiku endistest Bütsantsi rannikulinnadest Dalmaatsias. Kuna need linnad olid tähtsad, võitlesidungarlased jahorvaadid sageli Venezia jaBütsantsiga piirkonna pärast. Aastal 1116, pärast kuningasKálmáni surma, ründas Venezia Dalmaatsia rannikut, võitisHorvaatia baani Klaudije armeed ning hõivasBiogradi,Spliti,Trogiri,Šibeniki,Zadari ja mitu saart. Kálmáni järglane, kuningasIstván II püüdis aastal 1117 edutult kaotatud linnu tagasi saada, kuigi VeneziadoodžOrdelaffo Falier tapeti lahingusZadari lähedal. Sõlmiti viieaastane vaherahu, mis kinnitasstatus quo. Aastal 1124 ründas István II taas Venezia valdusi ning sai tagasiBiogradi,Spliti,Šibeniki jaTrogiri, kuid Zadar ja saared jäid Venezia kontrolli alla. Kuid aastal 1125 vallutas doodžDomenico Michiel need linnad tagasi ja hävitas Biogradi. Aastal 1131 asus troonileBéla II ja aastal 1133 võitis ta kaotatud linnad peale Zadari.
Aastal 1167 vallutasid bütsantslased osa HorvaatiastKrka jõest lõunas, samutiBosnia, ja jäid nende kontrolli alla kuni keiserManuel I Komnenose surmani aastal 1180, kui Bütsants nõustus maad loovutama. Pärast 1180. aastat kasvasBosnia baani haldusala, kuid tema domeeni ja tegevuse ulatust ei saa veel täielikult formuleerida. Bosnia põliselanikuBan Kulinil õnnestus vabastada Bosnia Bütsantsi mõju alt liidu kaudu UngariBéla III,Miroslav Zavidovići jaSerbiaStefan Nemanjaga, kellega koos sõdis ta aastal 1183 edukalt bütsantslaste vastu. Bosnia tagas rahu, kuigi jätkas Ungari vasallina.
Pärast keiser Manuel I Komnenose surma ei suutnud Bütsants oma võimu Dalmaatsias enam järjekindlalt säilitada. Varsti mässas Zadar Venezia vastu ja muutus pidevaks lahinguväljaks aastani 1202, kuiNeljanda ristisõja ajal rüüstasid veneetslased doodžEnrico Dandolo juhtimisel ja ristisõdijadZadarit (Zara), vaatamata tõsiasjale, etUngari kuningasImre I tõotas ristisõjaga ühineda. See oli ristisõdijate esimene rünnak katoliikliku linna vastu. Venezia nõudis seda kompensatsiooniks nende transportimise eest kaugemale itta Konstantinoopoli suunas, kus nad hiljem asutasidLadina keisririigi. Vaenutegevus Veneziaga jätkus aastani 1216 Ungari kuningasAndrás II valitsemisajal, kes kasutas Venezia laevastikkuViienda ristisõjaga ühinemiseks.
Teise Bulgaaria tsaaririigi tsaari (1197–1207)Kalojani sõja ajal bütsantslastega lõunas, annekteerisid Ungari kuningasAndrás II ja tema Serbia vasallVukanBelgradi,Braničevo ja Niši, aga pärast rahuläbirääkimisi bütsantslastega pööras Kalojan oma tähelepanu loodesse. Aastal 1203 ajasid bulgaarlased serblased Nišist välja, võitsid Ungari armeed mitmes lahingus pikiMorava jõe orgu ja vallutasid oma endise territooriumi tagasi. Aastal 1222 andis kuningas (1205–1235)András II väljakuldbulla "Magna Carta Aurea Bulla", mis sätestas õiguspõhimõtted.
Lõunapoolne armee ründasTransilvaaniat, võitesvojevoodi ja hävitadesTransilvaania ungarlaste armee. PeaarmeeBatu-khaani jaSubutai juhtimisel ründas Ungarit läbi kindlustatudVeretsky mäekuru ja hävitaspalatiini juhitud horvaatide ja Templiordu armeeMohi lahingus 11. aprillil 1241. Mohi ehkSajó jõe lahingus purustas Batu-khaani peavägi täielikult Béla IV armee. Mongolid olid Ungarit juba ulatuslikult laastanud, kuni Béla oma armeed kogus. Ungari vägedePesti kindlusemüüride tagant väljumise järel aga ei võtnud mongolid lahingut vastu, vaid neil õnnestuski kuninga leer Sajó jõe ääres ümber piirata, alanud umgari vägede taganemisel aga hävitati korratult taganevad ungari väed. Kuningas Béla vendKálmán sai raskelt haavata ja viidi Horvaatiasse, kus ta haavadesse suri. Mongoli väed vallutasid Pesti 16. aprillil, kuningas pagesAustriasse.Austria jaSteiermargi hertsogFriedrich II Riiakas kasutas juhust, et kuningas vangistada ja temalt nii tohututlunaraha kui ka maaloovutusi läänepoolsest aladest nõuda.
Batu-khaan saatis oma nõoKadani 10 000 – 20 000-mehelise armeega jälitama kuningas Bélat, kes põgenesHorvaatiasse. Aastal 1242 ületasid mongolidDrava jõe ning hakkasid rüüstamaSlavooniat. Nad rüüstasidČazma jaZagrebi linnu, milletoomkirikud põletati. Aadel liikus koos kuningas Bélaga lõunasseKlisi kindlusse,Splitti,Trogiri ja ümbritsevatele saartele. Märtsis 1242 olid mongolid Spliti lähedal ja hakkasid ründamaKlisi, kuna arvasid, et kuningas Béla, kes oli sel ajal Trogiris, oli sinna varjunud, kuid ei suutnud kindlust vallutada.
Mongolid tungisid pidurdamatult edasiBoheemiasse,Serbia kuningriiki ja eelsalgad tulid peaaegu Viinini, kuid kaugemaleAustriasse ehk Saksa-Rooma riiki ei tunginud, kuid uudisUgedei-khaani surmastKarakorumis, peatas detsembris 1241 vallutusretke. Et võtta osa uue khaani valimisest, pöördusid mongolid tagasi.
Pärast mongolite lahkumist oli maa laastatud ja puhkes suur nälg. Mongolite sissetung näitas, et vaid kindlustatud linnad pakuvad kaitset nende vastu. Kuna mongolid valdasid ikka veel enamustIda-Euroopast, algas töö kaitsesüsteemide ehitamisega, tehes uusi kindlusi ja tugevdades või parandades olemasolevaid. Aadlikel lubati oma maadele losse ehitada ja oma armeede suurust kasvatada, tehes nad veel sõltumatumaks.
Vaatamata sellele, et mongolite invasioon näis olevat üllatusrünnak, teadsidungarlased mitmest allikast, etmongolid on tulemas. Ettekäändeks Ungarisse tungimisel oli ka Ungari kuninga poolt mongolite poolt võidetud ja nende võimu alt põgenenudkumaanidele varjupaiga andmine Ungari aladel. Peatse invasiooni tuntumaid kuulutajaid olimunk Julianuse seltskond, kes hoiatas kuningat eelseisva invasiooni kohta.
1260. aastatel hakkas Béla IV-le probleeme valmistama ka tema poegIstvàn, kes oli nimetatud1258. aastalTransilvaania vürstiks. Aastatel1262–1266 oli nende vahel kaks kodusõda, mille tulemusena pidi Béla IV Doonau idakalda loovutama pojale. Nende suhted halvenesid üha, nii et kui Béla IV suri, siis usaldas ta oma naise ja tütre Anna perekonnad oma väimehe,Böömimaa kuninga (1253–1278)Ottokar II Přemysli, mitte poja hoolde.
Aastatel 1270–1272 valitses riiki lühiajaliseltIstván V.
Kuid András III kindlustas võimu endale ja valitses (1290–1301) pärast titulaarkuninga Charles Marteli surma aastal 1295 ilma ebamugavusteta. András III oli Árpádi dünastiast Ungari kuningaAndrás II poja,István Postuumse järglane. András III oli Árpádi dünastia viimane kuningas. Kui András III aastal 1301 suri, nõudis kuninganna Maria, kes kasvatas Charles Marteli lapsi, Ungari trooni oma pojapojaleCarlo Robertole, kes oli 13 aastat vana.
Károly I rakendas märkimisväärseid majanduslikke reforme ja võitisMaté Csaki juhitud kuningavõimuleopositsioonilist aadlit. Ungari kuningriik jõudis heaolu ja stabiilsuse ajastusse kuninga valitsemise all, kes teadis ka itaalia, ladina ja prantsuse keelt. Kuningriigikullakaevandused olid ulatuslikult töötanud ja varsti jõudis Ungari tähtsale kohale Euroopa kullatootmises.Teenarite asemel kehtestati valuutaksforint ja varsti pärast kuninga kehtestatud reforme läks kuningriigi majandus pärast selle katastroofilist olukorda 13. sajandil jälle õigele teele.
Károly I õhutas kuningasLászló Püha kultust ja kasutas teda kui vapruse, õigluse,vagaduse sümbolit, mida oli ideaalne järgida. Károly I austas ka oma onuPüha Louis Toulouse'ist ja teiselt poolt tähtsustas ta printsessPüha Margaret Ungarist jaPüha Elisabeth Ungaristpühakukultust, mis said uue kuninga instrumentideks, lisades asjakohasust pärimissugupuule naiselike okste kaudu, seadustades sellega iseennast. Károly I taastas kuningavõimu, mis oli langenud feodaalisandate kätesse, ja siis sundis ta neid endale truudust vanduma, et nad oleksid tema poolt. Selle tarvis asutas ta aastal 1326Püha Georgi ordu, mis oli esimene ilmalikrüütliordu maailmas, ja ühendas kõige tähtsamad aadlikud kuningriigis.
Pärast kolme korda abiellumist ja kõigi oma naiste üks teise järel kaotamist võttis Károly I neljandaks naiseks Poola kuningaWładysław I Lühikese tütreElisabethi Poolast. Temaga sai ta palju lapsi, kellest enamus olid posid, mis tagas perekonna järjepidevuse võimul.
Ungari alad ja Poola kuningriik, aastatel 1333–1370, Kazimierz III Suure valitsusajal
Lajosi valitsetud alad: Poola ja Ungari kuningriik (punasega) ja vasallriigid ja ajutiselt Lajosi kontrolli all olnud alad (roosaga)
Kui Károly I aastal 1342 suri, asus troonile tema jaPoola kuninga (1320–1333)Władysław I tütre Elisabethi vanim poeg, kes kroonitiLajos I nime all kuningaks. Uus kuningas jätkas isa teed, saades sageli nõu emalt, tehes sellega leskkuninganna Elisabethi üheks kõige mõjukamaks isikuks kuningriigis.
Euroopa alad 1360. aastal
Enne, kui Károly I suri, korraldasElisabeth Poolast ka oma teise pojaAndrase abieluNapoli kuningannaGiovanna I-ga. Kuid kuninganna Giovanna I, kartes, et võõras võib võtta kontrolli tema trooni üle (tegelikult kuulusid mõlemad samaleAnjou kuninglikule perekonnale), algatas vandenõu Andrase mõrvamiseks. Prints tapeti aastal 1345 ja peaaegu kohe kuulutas kuningas LajosNapolile sõja ja edendas esimest kampaaniat aastatel 1347–1348. Kuid sõja katkestas väga nakkavamusta surma äge puhang ja Ungari väed läksid koju tagasi. Üllatuslikult kannatasid itaallased paljude surmade tõttu ja ungarlased olid vaevu mõjutatud (Lajos I naine suri sellesse). Rahulolematu Ungari kuningas jätkas sõda aastatel 1349–1350, vallutadesNapoli kuningriigi. Nähes, et võimu hoidmine kahes riigis pole võimalik, sõlmis ta kuninganna Giovanna I-ga lepingu ja jättis talle sõltumatuse. Aastakümneid hiljem saatis Lajos I edu lahinguväljal, kui ta kaitses Ungari kuningriiki väheste mongoli vägede uute rünnakute eest 14. sajandi teisel poolel.
1358. aastal sõlmiti Lajos I jaVenezia vabariigi vahelZadari rahuleping, millega lõppes Veneetsia võim Dalmaatsia ranniku üle ja Dubrovnik saavutas suhtelise sõltumatuse, jäädes Ungarivasallriigiks. Loodi Dubrovniki ehkRagusa vabariik, kuigi Ungari müüs osa sellest (Zadari ja seda ümbritsevad alad) hiljem Veneetsiale tagasi.
Lajos I emapoolne onu (Poola kuningas (1333–1370)Kazimierz III Suur) suri aastal 1370 ja pärast seda päris Ungari kuningas kaPoola kuningriigi, kuna monarhil ei olnud lapsi, kes oleksid talle troonil järgnenud. Alguses ei tunnustatud Lajost Poola kuningana ja aadelkond protestis. Isegi leskkuninganna Elisabeth oli ohus, ja tema kaaskond hukati tema Poola-visiidi ajal, kuna teda ei peetud rahva poolt poolakaks. Kuid aadliga kokku leppides sai Lajos kahe riigi uueks kuningaks (Poola kuningana (1370–1382)Ludwik I). Kümmekond aastat hiljem toimus traagiline sündmus. Aastal 1382 Lajos suri, jätmata meessoost pärijaid kummalegi kuningriigile, ainult kaks tütart:Maria jaJadwiga.
Ungari kuningas (1387–1437)Sigismund ja Saksa-Roomakeiser (1410–1437)
Ungari (1342–1382) ja Poola kuningas (1370–1382)Lajos I hoidis alati häid ja tihedaid suhteidSaksa-Rooma keisri (1346–1378)Karl IV-ga. Arvestades Karl IV pojaSigismundiga kui järgmise Ungari kuningaga, nimetas ta selle oma pärijaks, ja korraldas abielu oma tütreMariaga. Sigismund elas Lajosi õukonnas, ja õppis varsti selgeks keele ja Ungari elustiili, kuid kuningannaElizabethile, Maria ja Jadwiga emale, ei meeldinud väga noore printsi kohalolek. Pärast Lajosi surma tegi leskkuninganna oma parima, et Sigismundi ei kroonitaks Ungari kuningaks. See tekitas kaootilise perioodi, kusJadwiga sai Poola kuningannaks ja väike Maria Ungari kuningannaks, kuid tema ema ja aadel otsustasid tema eest. Sigismund abiellus Mariaga aastal 1385, kuid varsti saadeti ta minema.
Ungari kõrgaadel kutsusNapoli kuningaCarlo III, kes oli ainus Lajos I elusolev meessoost sugulane, ja kroonis ta aastal 1385 kui Károly II. Kuid leskkuninganna ja tema nõunikud korraldasid jälle vandenõu ning Károly II mõrvati aastal 1386. Raevunud rahvas korraldas rahutusi ning leskkuninganna ja Maria kaotasid palju toetajaid ja lõpuks võeti nad kinni ning lukustati torni. Leskkuninganna kägistati aastal 1387 ja varsti näitas Maria end Sigismundiga, kes krooniti Ungari kuningaks, omades aadli täielikku toetust.
Sigismundist sai tugev kuningas, kes tegi palju parandusi Ungari õigussüsteemis ning renoveeris paleesidBudas jaVisegrádis, tuues materjale Austriast ja Tšehhiast, soovides luua kõige luksuslikumaid ehitisi koguKesk-Euroopas. Tema seadustes võib näha varajasemerkantilismi jälgi. Ta tegi ka kõva tööd, et hoida aadel oma kontrolli all.
Suur osa tema valitsemisajast oli pühendatud võitlusele Osmanite riigiga, kes alustas oma piiride ja mõju laiendamist Euroopasse. Aastal 1396 võideldiNikopolise lahingus Osmanite vastu, mille kaotasid Ungari-Prantsuse väed Sigismundi jaPhilippe d'Artois' juhtimisel. Aastatel 1395–1396 olid Osmanite väed jõudnud Ungari aladeni ja vallutasid Põhja-Bulgaaria,Dobrudža jaVidini. KunaTimur lõi lahingus Ankara juures 1402. aastal Osmanite vägesid, siis mõneks ajaks oli Osmanite oht kadunud. Kuid Sigismund jätkas edukalt Osmanite vägede väljaspool kuningriiki hoidmist kogu oma ülejäänud elu.
Kaotades Ungari aadli hulgas populaarsust, sai Sigismundist peagi tema võimu vastaste ohver. Kohale kutsutiNapoli,Jeruusalemma ja Sitsiilia ja Dalmaatsia kuningasLadislaus (mõrvatud kuninga Károly II poeg) ja krooniti. Kuid kuna tseremooniat ei teostatud Ungari Püha krooniga ja see viidi läbiSzékesfehérvaris, peeti seda ebaseaduslikuks. Ladislaus püsis ainult mõned päevad Ungari territooriumil ja lahkus varsti, tekitamata Sigismundile ebamugavusi.
Aastal 1408 asutas SigismundDraakoniordu, mille liikmeks olid selle Euroopa piirkonna kõige olulisemad monarhid ja aadlikud. See oli alles esimene samm. Aastal 1410 valiti SigismundRoomlaste kuningaks, mis tegi temast kõrgeima monarhi Saksamaa territooriumil.
1413. aastaks oli Osmanite riik pärastOsmanite interreegnumit jälle ühendatud ning aastatel 1416 ja 1418 tegid Osmanid jälle rüüsteretki Ungari aladele.
Sigismund pidi tegelemahussiitide liikumisega, religioosse reformistliku grupiga, mis tekkis Tšehhias. Ta kutsus kokkuKonstanzi kirikukogu, kus teoloogise grupi asutajaJan Husi üle kohut peeti. Aastal 1419 päris Sigismund pärast oma vennaWenzeli surmaTšehhi krooni, saades ametliku kontrolli kolme keskaegse riigi üle, kuid ta võitlesTšehhi kuningriigi kontrolli üleHussiitide sõdades (1419–1437) kuni rahulepinguni hussiitidega ja kroonimiseni aastal 1436.
Aastal 1433 krooniti SigismundSaksa-Rooma keisriks ja valitses kuni oma surmani aastal 1437. Temast jäi pärijana maha ainus tütarElisabeth, kelle abielu korraldatiAustria hertsogiAlbrechtiga, kes hiljem samal aastal krooniti Ungari kuningaks nimegaAlbert I.
Kuigi Ladislaus oli sünnijärgselt Böömimaa ja Ungari kuningas ja tema ema Elisabeth võitles tema õiguste eest, valiti 1440. aastal Ungari kuningaksJagelloonide soostPoola kuningasWładysław III (Ulászló I nime all).10. novembril1444 sai WładysławOsmanite-vastases sõjas surma, langedesVarna lahingus.
Ungari seisustekogu (kaugeltki mitte üksmeelselt) valis Ulászló I surma (1444) järel kuningaks Ladislaus Postumuse ja Ungaris sai kohapealseks regendiksJános Hunyadi, BöömimaalJiří Poděbradyst.
Aastal1456, kuiJános Hunyadi suri, sai Ungari tegelikuks valitsejaks UlrichCeljest, kelle Ladislaus Futtaki riigipäeval oktoobris 1456 määras ungarikuberneriks. Juba samal aastal, pärastBelgradi piiramist, aga tappis Ulrichi9. novembril 1456László Hunyadi, makstes kätte katse eest teda ennast tappa. Ladislaus taotles Hunyadi hukkamist ning16. märtsil1457 raiuti tal pea maha. See tekitas aga sellise pahameeletormi, et noor kuningas Ladislaus Postumus pidi UngaristPrahasse põgenema. Seal veetis ta oma elu viimase aasta, surres ootamatult 17-aastaselt 1457, veidi aega enne kavas olnud abiellumist. Et Ladislaus suri pärijateta, siis jagunesid tema valdused eri valitsejate vahel: Ungari kuningaks saiMátyás I, Böömimaa troonile valitiJiří Poděbradyst ning Austria valdused päris tema sugulane ja keiserFriedrich III.
Ungari kuningas (1458–1490)Mátyás Hunyadi, Böömimaa kuningas (1471–1490)Ungari alad 1480. aastalMátyás I vallutused läänes, 1490. aastaksBuda linnMátyás Hunyadi ajal
Osmanite esimese sissetungi ajal seisid ungarlased edukalt vallutamise vastu.Janos Hunyadi oliPika sõjakäigu juht, mille käigus püüdsidungarlased osmaneid Balkanilt välja ajada; alguses oli see edukas, kuid lõpuks pidid nad tagasi tõmbuma. Aastal 1456 põhjustasJanos Hunyadi, Mátyás Hunyadi isa,Belgradi piiramise käigus,Türgi sultaniMehmed II juhitud Osmanite vägede purustava lüüasaamise.
Ungari kuningriigi kuldaeg oliMátyás Hunyadi,Janos Hunyadi poja valitsemisajal (Ungari kuningas (1458–1490)), Böömimaa kuningas (1471–1490)). Tema hüüdnimi oli Mátyás Õiglane. Ta parandas veelgi Ungari majandust ja kasutas nutikat diplomaatiat sõjaliste toimingute asemel, kui vähegi võimalik.
15. sajandil oliUngari must armee muljetavaldav kaasaegnepalgasõdurite armee, kushusaarid olid kõige kogenumad sõdurid Ungari ratsaväes. Aastal 1479 hävitasid Ungari väedPal Kinizsi juhtimisel Osmanite jaValahhia väedLeivavälja lahingus. Ungari väed hävitasid oma vaenlase peaaegu iga kord, kui Mátyás kuningas oli. Mátyás ei alustanud sõda, kui see ei olnud vajalik. Aastal 1485, eesmärgiga piirata Saksa-Rooma riigi mõju jaHabsburgide sekkumist Ungari asjadesse, vallutas taSaksa-Rooma keisriltFriedrich III-lt ja okupeeris ta Viini 5 aastaks, kus asus tema residentsiks kuni surmani. Pärast tema surma sai Ungari troonile (1490–1516)Ulaszló IIJagelloonide dünastiast.
Ungari kuningas Ulászló II (Böömimaa kuningas Vladislav II) oli Poola kuninga jaLeedu suurvürstiKazimierz IV (Kazimierase) poeg, kes valiti pärast Böömi kuninga (1458–1471)Jiří Poděbradyst surma Böömimaa troonile. Et Böömimaa trooni taotles ka Ungari kuningasMátyás Corvin, siis puhkes Ungari ja Böömimaa vahel sõda ning Mátyás okupeeris enamuseMäärimaast. Ungari kuningas kandis sellest ajast Böömi kuninga tiitlit.1490. aastal surigi Mátyás pärijateta ning Vladislav sai Ulászló II nime all ka Ungari kuningaks. Ta valis oma põhiresidentsiks Buda ning oli sellest ajast alates pigem Ungari kui Böömi kuningas. Et Ungarit ähvardasid üha enam osmanid, siis otsustas ta sõlmida liiduHabsburgidega. Ta leppis keiserMaximilianiga kokku, et Lajosi pärijateta surma korral lähevad Ungari ja Böömimaa Habsburgidele, otsesemalt Maximiliani lapselapseleFerdinandile, kes abiellus Ulászló tütrega. Keisri teine lapselapsAustria Maria abiellus aga Lajosiga. Lajos surigi varsti pärijateta ning tema valdused läksid Ferdinandile.
Aastal 1526 hävitasid Osmanite riigi väedMohacsi lahingus Ungari armee, ja põgeneda püüdes uppusLajos II Doonausse. Ka Ungari sõjaväe juhtPal Tomori sai lahingus surma.
Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valisJanos Zapolya (10. novembril 1526). Riigisiseselt väike aristokraatide vähemus pooldasFerdinand I, kes oliAustria ertshertsog ja oli Lajosiga abielu kaudu seotud. Seoses1526. aasta lepingugaJagelloonidega, etHabsburgid (Ferdinand I) saavad Ungari trooni jaBöömimaa, kui Lajos sureb pärijateta, valiti Ferdinand detsembris 1526 jäänukparlamendi poolt kuningaks.
29. veebruaril 1528 saavutas kuningasJanos I ZapolyaTürgi sultanilt toetuse. Tekkis kolmepoolne konflikt, kuiFerdinand I liikus kinnistama oma võimu üle nii suure osa Ungari kuningriigi kui võimalik. Aastal 1529 jagati kuningriik kaheks osaks: Habsburgide Ungari ja 1529–1570 "Ida-Ungari kuningriik". Sel ajal ei olnud Osmaneid Ungari territooriumil, välja arvatud tähtsas kindlusesSremis. Aastal 1532 kaitsesNikola JurišićKöszegi ja peatas võimsa Osmanite armee.
Buda langemine aastal 1541 tähistas edasist Ungari jaotamist kolmeks osaks. Aastal 1542 mõistetiPetar Keglević,Horvaatia jaSlavooniabaan aastatel 1537–1542, parlamendi pooltBratislavas uskmatuna süüdi oma kokkulepete tõttu Osmanite riigiga. Isegi pärast 1552. aasta otsustavat võitu Osmanite üleEgeri piiramisel, mis tõstisungarlaste lootusi, jäi maa kuni 17. sajandi lõpuni jagatuks.
Kuigi piire nihutati sel perioodil sageli, võib kolmest osast ära tunda enam-vähem järgmisi:
Kuninglik Ungari (1526–1700), mis koosnes põhja- ja läänepoolsetest aladest, kusSaksa-Rooma keiserFerdinand I tunnustati Ungari kuningana. Seda osa on vaadeldud kui Ungari kuningriigi järjepidevuse kandjat. See ala koos Osmanite Ungariga on suuresti kannatanud peaaegu pidevate sõdade tõttu.
Osmanite Ungari, mis hõlmasAlföldi (st enamuse tänapäeva Ungarist, lisaksDoonau-taguste alade kaguosa jaBanaadi), ilma osata tänapäeva Kirde-Ungarist.
1556. aastast oliKuningliku Ungari, mis koosnes põhja- ja läänepoolsetest alade ja Böömi kuningateks Saksa-Rooma keisrid (kuni 1740). 1740–1780 oli riikide kuningannaksMaria Theresia, hiljem läksid tiitlid Habsburg-Lotringi dünastia kätte.
Pärast Osmanite sissetungi ebaõnnestumist Austriasse aastal 1683 läksidHabsburgid türklaste vastu rünnakule.1683. aastal purustaskeiserlik sõjavägi Poola kuningaJan Sobieski abigaViini all türklaste sõjaväe.Osmanite impeerium ei saanud enam Euroopas laieneda.
17. sajandi lõpuks õnnestus neil vabastada ülejäänud ajaloolise Ungari kuningriigi ja Transilvaania vürstiriigi osad. Aastaks 1686, pärastBuda lahingut, oli pealinnBuda Euroopa abiga jälle vaba.
Karlowitzi rahuga (1699) saiHabsburgide monarhiaOsmanite riigilt territooriumid, millest moodustatiSlavoonia kuningriik. Esialgu oli see eraldi Habsburgide maa ühises tsiviil-sõjaväelises halduses, mis kestis aastatel 1699–1745. Asukad olid maksudest vabastatud, kuid seotud sõjaväeteenistusega. Aastal 1745 kehtestati täielik tsiviilhaldus ja Slavoonia kuningriik, kui üksIstván Püha krooni maadest, arvati halduslikult nii HabsburgideHorvaatia kuningriiki kui ka Habsburgide Ungari kuningriiki.
Rakoczi iseseisvussõda (1703–1711) oli esimene tähtis Ungari vabadusvõitlus Habsburgide absolutistliku valitsemise vastu. See oli grupi rikaste ja edumeelselt mõtlevate aadlike võitlus, kes tahtsid Ferenc II Rakoczi juhtimisel teha lõppu ebavõrdsetele võimusuhetele. Põhieesmärgiks oli kaitsta erinevate sotsiaalsete gruppide õigusi ning tagada maa majanduslik ja sotsiaalne areng. Negatiivse jõudude tasakaalu, Euroopa poliitilise olukorra ja sisekonfliktide tõttu suruti vabadusvõitlus lõpuks maha, kuid suutis ära hoida Ungari muutumise Habsburgide keisririigi lahutamatuks osaks, ning tema põhiseadus säilis, kuigi see oli ainult formaalsus.
Pärast Osmanite lahkumist domineerisid Ungari kuningriigis Habsburgid. Ungarlaste kasvanud vabadusiha viisRakoczi iseseisvussõjani. Kõige tähtsam sõja põhjus oli uued ja kõrgemad maksud ning taaselustunud protestantlik liikumine. Rakoczi oli Ungari aadlik, legendaarse kangelannaJelena Zrinski, kes oliTransilvaania valitsejanna ja veetis osa noorusest Austrias vangistuses, poeg.Kurutsid olid Rakoczi sõdurid. Esialgu saavutaskurutsite armee mitmed tähtsad võidud oma võimsa kergeratsaväe tõttu. Nende relvad olid enamasti püstolid, kerge saabel jafokos (lamburikirves).Sankt Gotthardi lahingos (1705) võitisJanos Bottyan otsustavalt Austria armeed. Kuulus Ungari kolonelAdam Balogh peaaegu püüdis kinniJoseph I, Ungari kuninga ja Austria keisri.
Aastal 1708 võitsid Habsburgid lõpuks Ungari peaarmeedTrencséni lahingus, ja see vähendas veelgi kurutsite armee tõhusust. Kunaungarlased olid oma võitlused ammendanud, võitsidausterlased Prantsuse armeedHispaania pärilussõjas. Nad said saata rohkem sõdureidUngari rahutuste vastu. Transilvaaniast sai jälleUngari osa alates 17. sajandi lõpust ja seda valitsesid nüüd kubernerid.
Ungari kuningriigi maakondade kaart 1880. aastatelUngarlaste osatähtsus Ungaris (1890)Ungari etnograafiline kaart ilmaHorvaatiata (1910). Piirkondade rahvastik alla 20 inimese/km² on arvatud lähipiirkondade hulka ja piirkond on jäetud tühjaks
Aastal 1711 sai Saksa-Rooma keiserKarl VI järgmiseks Ungari valitsejaks. Siis loobuti nimetusestKuninglik Ungari ja ala hakati uuesti nimetamaUngari kuningriigiks. Kogu 18. sajandil oli Ungari kuningriigil oma esindajatekogu (parlament) japõhiseadus, kuid kuberneri nõukogu (Helytartotanacs,palatiini ametkond) liikmed nimetas Habsburgimonarh ja ülim majanduslik institutsioonUngari kamber allus otseÕukonna kambrileViinis.Ungari keele reform algasJoseph II valitsemise ajal. Ungari reformide ajastu algatas Ungari aadlikIstván Széchenyi, kes ehitas ühe suurima silla Ungaris,Szechenyi kettsilla.
1848. aasta Eurooparevolutsioon puhkes ka Ungaris.1848. aasta revolutsioon Ungaris püüdis leevendada kaua allasurutud soovi poliitilisele muutusele nimega iseseisvus. Noorte Ungari patriootide poolt loodi aastal 1848Ungari Rahvuskaart. Ungari revolutsioonipäevil koostati ka rahvusprogramm, milles nõuti sõnavabadust, oma parlamenti, valitsust, sõjaväge ja rahvuspanka, poliitvangide vabastamist ja Transilvaania ühendamist Ungariga. Keiser Ferdinand I (Ferenc V) pidi nõustuma valitsuse moodustamisega, mis kaotas aadli eesõigused ja kehtestas demokraatlikud vabadused.
Revolutsioon kasvas vabadussõjaks Austria keisririigist, kui Horvaatia baanJosip Jelačić ületas Habsburgide võimu taastamiseks piiri. UusLajos Kossuthi juhitud valitsus oli esialgu Habsburgide vägede vastu edukas. Kuigi Ungari võttis oma vabaduse suhtes rahvuslikult ühtse seisukoha, toetasid mõned Ungari kuningriigi vähemused, sealhulgas Vojvodina serblased, Transilvaania rumeenlased ja mõnedÜlem-Ungari slovakid Habsburgist keisrit ja võitlesid Ungari revolutsioonilise armee vastu. Lõpuks, pärast poolteist aastat kestnud võitlust revolutsioon purustati, kui Vene tsaarNikolai I marssis rohkem kui 300 000 sõduriga Ungarisse. Ungari pandi seega jõhkra sõjaseisukorra alla, Austria võim taastati. Juhtivad mässulised, nagu Kossuth, põgenesid pagendusse või hukati. 1848. aastal soovitud poliitilised muudatused suruti jälle alla kuniAustria-Ungari kompromissini.
1848. aasta Ungari revolutsioon saavutas lühiajalist edu, kuna see purustati aastal 1849 Austria ja Vene armeede poolt. Sellest hoolimata oli sel suur mõju pärisorjade vabastamisele. See algas 15. märtsil 1848, kui Ungari patrioodid organiseerisidPestis jaBudas (nüüd Budapest) massidemonstratsioone, mis sundisid keiserlikku kuberneri nõustuma nende12-punktilise nõudmisega, mis sisaldasid nõudmisi ajakirjandusvabadusele, sõltumatule Ungari ministeeriumile Budas-Pestis, mis vastutab rahva valitud parlamendi ees, Rahvuskaardi moodustamisele, täielikule kodaniku- ja usuvõrdsusele, vandekohtule, riigipangale, Ungari armeele, võõrvägede (Austria vägede) väljaviimisele Ungarist, poliitiliste vangide vabastamisele ja Transilvaania ühendamisele.Lajos Kossuth ja mõned muud liberaalsed aadlikud, kes moodustasidRiigipäeva, pöördusid Habsburgide õukonna poole esindusvalitsuse ja kodanikuvabaduste nõuetega. Need sündmused tingisidKlemens Wenzel Lothar von Metternichi, Austria vürsti ja välisministri tagasiastumise. Keiser Ferdinand nõustus Riigipäeva nõudmistega pärast 18. märtsi. Isegi kui Ungari pidi jääma keisririigi osakspersonaaluniooni kaudu keisriga, tuli luua põhiseaduslik valitsus. Riigipäev võttis siis vastu Aprilliseadused, mis rajasid võrdsuse seaduse ees, seadusandluse, päriliku konstitutsioonilise monarhia ja lõpetasid maakasutuse üleandmise ja piiramise.
Austria-Ungari kompromissi järgselt sai Habsburgide keisririigistAustria-Ungari "kaksikmonarhia". Kompromissi järgi oli Austrial ja Ungaril kumalgi eraldi parlamendid, mis kogunesid vastavaltViinis ja Budas (hiljemBudapest), ja võtsid vastu eraldi seadusi. Kummalgi poolel oli oma valitsus, mida juhtis oma peaminister. "Ühismonarhia" koosnes keiser-kuningast ning välisasjade, kaitse ja rahanduse ühisministritest Viinis. Kompromissi tingimused arutati iga kümne aasta tagant üle.
Austria-Ungari majandus muutus kaksikmonarhia eksisteerimise ajal dramaatiliselt. Tehnoloogilised muutused kiirendasid industrialiseerimist ja linnastumist. Kapitalistlik tootmisviis levis kogu keisririigis tema viiekümneaastase eksisteerimise kestel ning iganenud keskaegsed institutsioonid jätkasid kadumist. 20. sajandi alguses koges enamus keisririigist kiiret majanduslikku kasvu. RKT inimese kohta kasvas aastatel 1870–1913 jämedalt 1,45% aastas. See taseme kasv oli väga soodne võrreldes teiste Euroopa riikide nagu Suurbritannia (1,00%), Prantsusmaa (1,06%) ja Saksamaa (1,51%).
Ungari kuningriigile (millega Transilvaania oli täielikult ühendatud, samas Horvaatia-Slavoonia säilitas eristuva identiteedi ja teatud sisemise autonoomia Ungari kuningriigis) oli antud võrdne staatus ülejäänud Habsburgide monarhiaga. Kumbki kahest riigist, mis moodustasid Austria-Ungari, tegutsesid väga iseseisvalt, kuid teatud institutsioonid, eriti valitsev dünastia, kaitse, välisasjad ja rahandus ühiskulutustele, jäid ühisvalitsemise alla. See kokkulepe kehtis kuni aastani 1918, kuiKeskriigid kaotasidEsimese maailmasõja.
Ungari osales Austria-Ungari ühisriigi osana koos teiste Austria-Ungari rahvastegaEsimeses maailmasõjas,Antandile sõja kaotanud sõjalises liidus.
1918. aasta 11. novembril lõppesEsimene maailmasõda Austria-Ungari jaoks täieliku sõjalise kaotusega (vaatamata sellele, et riigi kokkukukkumise ajal asusid kõik väed väljaspool 1914. aasta piire). Sõjaväe kokkuvarisemisega varises kokku ka Austria-Ungari riik. Ungari kuningriigi rahvusrühmad kutsusid üles sõltumatuterahvusriikide loomisele.
Trianoni rahuleping: Ungari kaotas 72% oma territooriumist ning oma meresadamad Horvaatias. 3 425 000 etnilist ungarlast jäi väljapoole oma emamaad. Ungari kaotas 8 oma 10 suuremast linnast
Leping jättis rohkem kui 3,5 miljonit etnilistungarlast väljapoole uusi piire, vastupidi tingimustele, mis sätestati Ameerika Ühendriikide presidendiWoodrow Wilsonineljateistkümne teesiga, mis olid mõeldud austama territooriumide etnilist kehtestamist.
PärastRumeenia okupatsioonivägede väljaajamist 1920. aastal läks riik kodusõtta, kus Ungariantikommunistid jamonarhistid puhastasid rahvast kommunistidest, vasakpoolsetest ja teistest nende ohustajatest. Hiljem aastal 1920 parempoolsete poliitiliste jõudude koalitsioon ühines ja taastas Ungari staatuse konstitutsioonilise monarhiana. Uue kuninga valimine lükati erimeelsuste tõttu edasi ja monarhia esindajaks nimetati regent.
Selleksregendiks sai endise Austria-Ungari laevastiku admiralMiklós Horthy. Uued rahvusvahelised piirid eraldasid ungari tööstuse tooraineallikatest ning põllumajandus- ja tööstustoodete endistest turgudest. Ungari kaotas 84% oma puiduressurssidest, 43% oma põllumaast ja 83% oma rauamaagist. Veelgi enam, Trianoni-järgne Ungari valdas 90% kuningriigi tehnika- ja trükitööstusest, samas oli säilinud ainult 11% puidust ja 16% rauast. Lisaks jäi 61% sõjaeelse Ungari kuningriigi põllumaast, 74% maanteedest, 65% kanalitest, 62% raudteedest, 64% kõvakattega teedest, 83% malmist, 55% tööstusettevõtetest, 100% kulla-, hõbeda-, vase-, elavhõbeda- ja soolakaevandustest ning 67% krediidi- ja pangaasutustest Ungari naabrite territooriumile.
Kuna enamus riigi sõjaeelsest tööstusest oli koondunud Budapesti ümbrusse, säilitas Ungari umbes 51% oma tööstustöölistest, 56% oma tööstusest. Horthy nimetas krahvPal Teleki juulis 1920 peaministriks. Tema valitsus kehtestasnumerus clausus seaduse, mis piiras "poliitiliselt ebaturvaliste elementide" (sageli olid need juudid) vastuvõttu ülikoolidesse ja, maapiirkondade rahulolematuse vaigistamiseks, astus esimesi samme suure maareformi lubaduse täitmise suunas umbes 3850 km² suurmaavalduse väikevaldusteks jagamisega. Teleki valitsus lahkus siiski pärastKároly IV ebaedukat püüet Ungari troon märtsis 1921 tagasi võtta. Kuningas Károly naasmine tekitas lõhe konservatiivide, kes toetasid Habsburgide taastamist, ja rahvuslike parempoolsete äärmuslaste, kes toetasid Ungari kuninga valimist, vahel. KrahvIstván Bethlen, sõltumatu parempoolne parlamendi liige, võttis selle lõhe ära, moodustades uue Ühtsuspartei tema juhtimisel. Horthy nimetas siis Bethleni peaministriks. Károly IV suri varsti pärast teist ebaõnnestunud püüet oktoobris 1921 troon tagasi saada. Peaministrina domineeris Bethlen Ungari poliitikas aastatel 1921–1931. Ta moderniseeris poliitilist maasinavärki, muutes valimisseadust, pakkudes tööd laienevale teda toetavale bürokraatiale ja manipuleerides valimisi maapiirkondades. Bethlen taastas korra riigis, andes äärmuslikele kontrrevolutsionääridele tulusid ja riigiameteid nende juutide ja vasakpoolsete vastase terrorikampaania lõpetamise eest. Aastal 1921 leppis ta kokku sotsiaaldemokraatide ja ametiühingutega (Bethleni-Peyeri pakt), nõustudes muu hulgas legaliseerima nende toimingud ja vabastama poliitvangid nende lubaduse eest hoiduda Ungari-vastase propaganda levitamisest, poliitiliste streikide korraldamisest ja maarahva organiseerimisest. Bethlen viis Ungari aastal 1922Rahvasteliitu ja aastal 1927 välja rahvusvahelisest isolatsioonist, sõlmides sõpruslepinguItaaliaga. Trianoni rahulepingu ümbervaatamine tõusis Ungari poliitilise päevakorra tippu ja Bethleni kasutatud strateegia koosnes majanduse tugevdamisest ja suhete loomisest tugevamate riikidega. Lepingu muutmisele oli Ungaris nii lai toetus, et Bethlen kasutas seda, vähemalt osaliselt, kriitika kõrvalejuhtimiseks tema majandus-, sotsiaal- ja poliitiliselt poliitikalt.
Ülemaailmne majanduslangus põhjustas elustandardi langust ja riigi poliitiline suundumus nihkus veelgi paremale. Aastal 1932 nimetas Horthy uueks peaministriksGyula Gömbösi, kes muutis Ungari poliitilist kurssi tihedama koostöö poole Saksamaaga. Gömbös allkirjastas kaubanduskokkuleppe Saksamaaga, mis juhtis Ungari majanduse depressioonist välja, kuid tegi Ungari sõltuvaks Saksa majandusest nii tooraine kui ka turgude osas.
Müncheni konverentsile järgnenud 2. novembril 1938 andisesimene Viini arbitraaž osa TšehhoslovakkiaLõuna-Slovakkiast ningRuteenia, pindalaga 11 927 km² ja rahvaarvuga 869 299 (kellest 86,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased), üle Ungarile. 5.–10. novembrini okupeerisid Ungari sõjajõud rahulikult uued territooriumid. Hitler lubas hiljem koguSlovakkia Ungarile üle anda vastutasuks sõjalise liidu eest, kuid see pakkumine lükati tagasi. Selle asemel otsustas Horthy tegeleda territooriumide revideerimisega piki rahvuspiire.
23. märtsil 1939, ründas Ungari äsjaloodudSlovakkia riiki, vallutades 12 päeva kestnud sõja järel Slovakkia lõunaosa, sh seal asunud suureKošice (saksapäraselt Kassa) linna. Need alad olidAustria-Ungari keisririigis varem olnud osake Ungari kuningriigist. 1919. aasta märtsis Ungaris võimu enda kätte haaranud kommunistlikBéla Kuni valitsuse oli sama aasta suvel puruksRumeenia armee ja Slovakkia oli võtnud sega-asustusega alad enda kontrolli alla.
Septembris 1940, kui väed olid kogunenud mõlemale poole Ungari-Rumeenia piiri, jäi sõda ära seosesteise Viini arbitraažiga. See arbitraaž andisPõhja-Transilvaania osa Ungarile, pindalaga 43 492 km² ja rahvastikuga 2 578 100 (kellest 53,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased). Transilvaania jagamisega Rumeenia ja Ungari vahel suutis Hitler leevendada pingeid Ungaris. Oktoobris 1940 algatasid sakslased Rumeenia ja Ungari vahelise vastastikuse poliitika, mis jätkus kuni Teise maailmasõja lõpuni.Ruteenia piirkonnale anti eriline autonoomne staatus kavatsusega, et (lõpuks) oleks ta russiinide omavalitsus.
Slovakkia-Ungari sõja tulemusel liideti äsjaloodudSlovaki Vabariigilt 12 päeva kestnud sõja järel Slovakkia lõunaosa, sh seal asunud suureKošice (saksapäraselt Kassa) linna. Need alad olidAustria-Ungari keisririigis varem olnud osake Ungari kuningriigist. 1919. aasta märtsis Ungaris võimu enda kätte haaranud kommunistlikBéla Kuni valitsuse oli sama aasta suvel puruks löönudRumeenia armee ja Slovakkia oli võtnud segaasustusega alad enda kontrolli alla.
Ungari osales oma esimestelteljeriikide sõjaväemanöövritel aastal 1941. Ungari armee oli osalineJugoslaavia invasioonis, saades juurde territooriume ja ühinedes niiteljeriikidega. 6. aprillil 1941 alanudSaksa vägede rünnakuga Kreekale alustasid Saksamaa,Ungari, Rumeenia, Bulgaaria jaItaalia väed ka Jugoslaavia alistamist. 11. aprillil alustasid pealetungi Ungari väed ning Itaalia väed vallutasidLjubljana ja Saksa väed vallutasidSarajevo.
22. juunil 1941 tungis koos Saksamaa vägedegaBarbarossa plaani kohaseltNõukogude Liitu. Ungari ühines Saksamaaga ja kuulutas Nõukogude Liidule 26. juunil sõja, sisenedesTeise maailmasõtta teljeriikide poolel. Ungari relvajõududeidarindeväegrupp Süd väekontingent, "Karpaatideväegrupp" koosnes 1.mägikütibrigaadist, 8. piirivalvebrigaadist ning mehhaniseeritud korpusest. Ungari üksused tegutsesidGaliitsias, ületasid Dnepri ning Ukraina territooriumil võitlesid Wehrmachti17. armee koosseisus. 1941. aasta lõpul saavutasid Ungari väedidarindelUmani lahingus edu. Kurnavate pealetungilahingute tulemusel kurnatud ja suurema osa lahingutehnikat kaotanud mehhaniseeritudkorpus saadeti Ungarisse tagasi. 1941. aasta 1. oktoobril vahetati 1. mägiküti brigaad ja 8. piirivalvebrigaad Galiitsias välja moodustatud 102., 105., 108., 121. ja 124.julgestusjõudude diviisi vastu. Hiljem koondati nimetatud üksused Ungari 8. armeekorpuseks okupeeritud Kiievis ning tegeles kommunikatsioonide valvega poolakatest, nõukogude ja ukrainlastest partisanide diversioonide ja rünnakute eest.
1942. aastal moodustas Ungariidarindel Wehrmachti kantud kaotuste katmiseks ja uute pealetungioperatsioonide toetuseks oma 2.armee, kuhu kuulus 200 000 meest.2. armee koosseisu kuulus kolmarmeekorpust. 3.korpus – 6.diviis (22. ja 52. jalaväerügement); 7. diviis (4. ja 35. jalaväerügement); 9. diviis (17. ja 47. jalaväerügement). 4. korpus – 10. diviis (6. ja 36. jalaväerügement), 12. diviis (18. ja 48. jalaväerügement); 13. diviis (7. ja 37. jalaväerügement). 7. korpus – 19. diviis (13. ja 43. jalaväerügement); 20. diviis (14. ja 23. jalaväerügement); 23. diviis (21. ja 51. jalaväerügement).[4] 2. armee asus 1942. aasta juunis Kurski alla positsioonidele pikiDoni jõgeVoronežist lõuna poole.
1943. aasta jaanuaris murdis Punaarmee läbi rindest 7. ja 12. diviisi liitumiskohas. Ungari vägede taganemise käigus kaotas Ungari 2. armee 30 000 sõdurit ja ohvitseri ning peaaegu kõik oma tankid ja kahurväe. 1943. aasta kevadel asus 8. korpus Valgevenes ja 7. korpus Ukrainas. 1943. aasta märtsis suundus Ungari 2. armee tagasi Ungarisse. Pärast 2. armee väga suuri kaotusi Doni jõel, püüdis Ungari valitsus liitlastegavaherahu osas läbi rääkida.
19. märtsil 1944 okupeerisid Saksa väed selle kahepalgelisuse tulemusena Ungari, mis sai tuntuks kuioperatsioon Margarethe. Selleks ajaks oli selge, et Ungari poliitikat tuli survestada vastavalt Hitleri kavale hoida riik sõjasKolmanda Riigi poolel oma strateegilise asendi tõttu. Ungaris viidi läbi esimene täielik mobilisatsioon. 1944. aasta maikuus asus Ungari 1. armee Galiitsiasse, 1. armeega liideti 2. armee koosseisus olnud 7. armeekorpus ja augustis liideti 1. armeega veel 6., 10. ja 13. diviis. Vaatamata tugevale koosseisule pidi 1. armee taganemaHunyadi liinile Ungari riigipiiri äärdeKarpaatide põhjaosas.
29. oktoobrist 1944 kuni 13. veebruarini 1945 peetiLahing Budapesti pärast linn vallutati pärast veriseid tänavalahinguid. 6.–16. märtsini 1945 toimus sakslaste Balatoni-pealetung, mille järel 1945. aasta märtsi lõpuks jõudis Punaarmee Austria piirile.
Pärast Ungari okupeerimist aastal 1944 kehtestasNõukogude Liit karmid tingimused, mis võimaldas tal konfiskeerida tähtsaid materiaalseid väärtusi ning kontrollida siseasju. Pärast seda, kuiPunaarmee püstitas politseiorganid klassivaenlaste tagakiusamiseks, eeldasid nõukogulased, et vaesunud Ungari rahvas toetab tulevatel valimistel kommuniste. Kommunistidel läks halvasti, nad said vaid 17% häältest, tulemuseks oli koalitsioonivalitsus peaministerZoltan Tildy juhtimisel. Nõukogude sekkumine tekitas siiski valitsuse, kes eiras Tildyt, pani tähtsatele ministrikohtadele kommunistid ning kehtestas piiravad ja repressiivsed meetmed, kaasa arvatud võitnudSõltumatu väikemaaomanike, maatööliste ja kodanike partei keelustamine. Aastal 1945 sundismarssalKliment Vorošilov vabalt valitud Ungari valitsust andma siseministeeriumiUngari Kommunistliku Partei valitseda. Kommunistlik siseministerLaszlo Rajk asutasAVH salapolitsei, mis surus poliitilise opositsiooni läbi hirmutamise, valesüüdistuste, vangistamise ja piinamise maha. Aastal 1946 muudeti valitsusvorm vabariigiks. Varsti pärast monarhia lõplikku likvideerimist sundis Nõukogude Liit Ungari juhtiMátyás Rákosit võtma "palju intensiivsemat klassivõitluse joont". Tulemuseks oli kommunistlik riik, mis kestis kuni oktoobrini 1989, kui kommunistid nõustusid ära andma oma võimumonopoli, sillutades teedvabadele valimistele märtsis 1990. Tänapäeva vabas vabariigis peetakse kuningriiki üheks pikaks etapiks riigi arengus. See järjepidevuse mõte kajastub ka vabariigi rahvuslikes sümbolites naguUngari Püha Kroon jaUngari vapp, mis on samad kui monarhia ajal. Mitmed pühad,ungari keel ametliku keelena ja pealinnBudapest on ka samad kui monarhia ajal, ja riigi nime ungarikeelne lühivorm (Magyarorszag) on sama kui monarhia ajal. Aastal 2000 tähistati Ungari riikluse aastatuhandet.
Vapi kõige iidsem element on kahekordne rist. Pikka aega arvati, et see oli apostelliku Ungari kuningriigi sümbol. Kõige vastuvõetavam teooria on, et see tulenebBütsantsi mõjust, kuna rist ilmus umbes 1190. aasta paiku kuningasBéla III valitsusajal, kes oli kasvanud Bütsantsi õukonnas.
Punased ja valged triibud olid Árpádi dünastia sümbol ja neid kasutati vapil esimest korda aastal 1202 kuningasImrepitsatil. Sellel pitsatil ei olnud kahekordset risti, ainult triibud, ja punastel triipudel oli üheksalõvi.
Vapp, kus triibud vasakul ja rist mägedel paremal, ilmusLajos I valitsemisajal (1342–1382). Kroon ilmus vapi kohaleUlászló I valitsemisajal (1440–1444). Alguses oli see ainult lihtne diadeem, kuid 1464. aastaMátyás I pitsatil oli see rohkemUngari Püha Krooni moodi.
1848. aasta Ungari revolutsiooni ajal pärast Habsburgide dünastia troonilt tõukamist 14. aprillil 1849 eemaldati Püha Kroon vapilt. Järele jäänud väikest vappi kutsutakse tavaliselt Ungari regent-presidendiLajos Kossuthi järgi "Kossuthi vapiks".
Tänapäevase Ungari vabariigi vapil, kuigi tegu on vabariigiga, on vapil kujutatudUngari Püha Krooni, Ungari võtmesümbolit.Ungari kehtiv vapp kinnitati 3. juulil 1990, pärast kommunistliku režiimi lõppu. Vappi on kasutatud nii koos kui ka ilma Ungari Püha Kroonita, mõnikord osana suuremast, palju keerukamast vapist, ja paljud selle elemendid ulatuvad tagasikeskaega.
.svg)
.jpg)
_and_the_Crown_of_the_Kingdom_of_Poland_(red)_and_its_neighborhood_in_1386_%2013_1434_(English_version).png)
_100.jpg)
.png)
.png)
.svg)
.svg)
.svg)
.svg)
