"Ubuntu" onsuulu jakoosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes ja usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.
Ubuntu on kõige populaarsem Linuxi distributsioon.[viide?]2007. aastal kasutas seda umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.[viide?]
Süsteeminõuded on Ubuntu toodete puhul erinevad. Ubuntu töölauarakenduses 16.04 LTS on soovitatud arvuteid, millel on vähemalt 2GHz kahetuumaline protsessor, 2 GB RAM ja 25 GB vaba kettaruumi. Väiksemate võimsusega arvutite jaoks on ka teisi Ubuntu levikuid naguLubuntu jaXubuntu. Alates versioonist 12.04, toetab UbuntuARM-arhitektuuri. Ubuntu on saadaval ka Poweril, kuid mittepiiravalt toetatud on varasem PowerPC arhitektuur ning nüüd on uuemad Power Architecture'i protsessorid (POWER8) toetatud.
Uusim versioon, 20.10 (Groovy Gorilla), lasti välja22. oktoobril 2020. Järgmine versioon, 21.04 (Hirsute Hippo), tuleb välja22. aprillil 2021.
Uued versioonid väljastatakse regulaarselt iga kuue kuu tagant. Tavalisi väljalaskeid toetatakse kolmveerand aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele. Täiendused võivad hõlmata ka programmiuuendusi. Pikaealise toega (LTS) versioone, mis ilmuvad iga kahe aasta tagant[4], toetatakse 5 aastat.[5]
Igal väljalaskel on versiooninumber, mis koosneb väljalaskeaasta ja -kuu numbrist. Näiteks 19.10 tähendab, et see versioon on antud välja oktoobris 2019.
Igal versioonil on ka oma koodnimi, mis koosneb kahest sõnast. Esimene neist onomadussõna ja teinenimisõna ning need algavad sama tähega. Kui välja arvata kolm esimest versiooni, siis kõik ülejäänud koodnimed algavad tähestiku nii mitmenda tähega kui mitmes Ubuntu versioon see on. Nõnda on suhteliselt lihtne kindlaks teha, missugune kahest Ubuntu versioonist on uuem, samuti versiooninimesid meelde jätta. Kõnekeeles kasutatakse versioonist rääkides harilikult üksnes selle esimest sõna, omadussõna.
Ubuntu versioon 10.10 avaldati10. oktoobril2010. Sellega tehti erand kombest avaldada versioon väljalaskekuu teisel poolel, et tähistada huvitavat kuupäeva (10-10-10). Ühtlasi tähistabkahendsüsteemis kirjutatud arv 101010 kümnendsüsteemi arvu42.Douglas Adamsi sarjas "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" tähistab arv 42 "vastust lõplikule küsimusele elu, universumi ja kõige kohta".
Ubuntu eesmärgiks on olla turvaline "väljaspool kasti". Kasutajaprogrammid töötavad vaikimisi madalate privileegidega ja ei saa rikkuda operatsioonisüsteemi ega teiste kasutajate faile. Tugevama turvalisuse jaoks kasutatakse "sudo" vahendit, et määrata administratiivsete ülesannete täitmiseks ajutised privileegid, mis võimaldavad administraatori kontol jääda lukustatuks ja aitab seega ära hoida kogenematute kasutajate tahtmatut katastroofilist süsteemi muutumist või turvaaukude avamist. Enamik võrguportidest on vaikimisi suletud, et vältidahäkkimist. Sisseehitatudtulemüür võimaldab lõppkasutajatel kontrollida juurdepääsu süsteemile. Tulemüüri konfigureerimiseks on saadaval ka graafiline kasutajaliides (GUI). Ubuntukompileerib oma pakette, kasutades selleks kompilaatoriGCC funktsioone, nagu PIE ja puhvri ületäitumiskaitse, mis suurendavad oluliselt turvalisust. Ubuntu toetab ka kogu ketta krüpteerimist ning kodu- ja erakataloogide krüpteerimist.
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saadartikli arutelust.
Ubuntu kasutab vaikimisi GNOME töölauakeskkonda. See on lihtne ja intuitiivne kasutajaliides, mis pakub täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut. Nende hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvaraLibreOffice (OpenOffice.org enne versiooni 11.04) ja veebibrauserMozilla Firefox. Ubuntu püüab piiratud valikuga hoiduda mitme samalaadse programmi eelpaigaldamisest. Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vajaDVD-d või vähemalt 1 GB mahutavusegaUSB-ketast.
Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranžikaspruun töölaud (jäljendab Aafrika hõimude kunsti), millel pole ühtegi ikooni. Tavapärased töölauaikoonid asuvad rakenduste menüüs ja töölaua stardimenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda ekraani vasakus ääres asuvaltegumiribal.
Ubuntut on võimalik laialdaselt isikupärastada.
Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas kaeesti keeles (Estobuntu). Kasutajad saavadLaunchpadi kaudu saata Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid.
Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendubutiliidisudo[viide?] laialdases kasutamises, mis võimaldab süsteemi hallata ilma turvaohtlikku superkasutaja[viide?] sessiooni käivitamata.[6]
Ubuntu tarkvarapaketid põhinevad Debiani tarkvarapaketil ja mõlemad operatsioonisüsteemid kasutavad samu paketihaldusprogramme. Debiani ja Ubuntu tarkvarapaketid ei ühti ja ühe süsteemi pakette ei saa teises süsteemis kasutada.
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saadartikli arutelust.
Edubuntu, koolidele mõeldud distributsioon, mis kasutab GNOME töölauda. Alates versioonist 8.04 on Edubuntu eraldiseisva distributsiooni asemel Ubuntu osa, mis tuleb soovi korral ise paigaldada.
Estobuntu, Eestile mõeldud distributsioon, millel on automaatneid-kaardi tugi, kaubamärgiKõu mobiilseadmete tugi jm asukohaspetsiifilised lisad.
Lisaks eriti populaarsele Ubuntu Desktopile, mida on võimalik kasutada laua- ja sülearvutites, on Ubuntust variatsioone erinevate platvormide ja kasutusvajaduste jaoks.
Ubuntu Business Desktop Remix on mõeldud ettevõtetele mõeldud väljalase, millele on lisatudAdobe Flash, Canonical Landscape,OpenJDK,VMware View ning millest on eemaldatud suhtlusvõrgustike ja failijagamisrakendused, mängud, arendus- ja süsteemitööriistad.
Ubuntu Server on mõeldud kasutamiseks serverites ning ei paigalda graafilist kasutajaliidest.[7]
Ubuntu TV, mis on mõeldudSmartTV-dele. See võimaldab ligipääsu internetile ja striimida saateid nutitelefonidele, mis kasutavadAndroidi,iOS-i või Ubuntut.[8]
Ubuntu for Android on mõeldud uuematele Androidi nutitelefonidele ning võimaldab need muuta täisväärtuslikuks arvutiks.[9]
Ubuntut saab alla laadida ISO failina, mis mahub ühele DVD-le või vähemalt 1 GB mahutavusega USB-kettale. Kõik versioonid, alates 4.10-st, on tasuta kättesaadavad Ubuntu kodulehelt. Ubuntut paigaldamine on kiire protsess.
Alates versioonist 6.06 LTS on Ubuntu CD täitnud niilive CD kui ka paigaldusketta rolli. See laserketas käivitab kõikide võimalustega töölaua, mis lubab kasutajal näha, kas tema riistvara on ühilduv, ja proovida saadaolevaid programme. Samuti saab CD abil paigaldada Ubuntut kõvakettale, kasutades Ubiquity rakendust, mis jätab alles Live töölauas loodud dokumendid. Lisaks on saadaval alternatiivne paigaldusketas, mis kasutab tekstirežiimis olevatDebiani paigaldajat. See on suunatud väiksema jõudlusega arvutitele, halduritele, kes paigaldavad Ubuntut mitmele arvutile korraga, ja keeruliste sektsioonimiste tarbeks.
Live CD sisaldab kaWindowsi tasuta ja vaba lähtekoodiga programmide kogu. Nendeks on näiteks Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird, AbiWord, Blender ja ClamAV, mis on ette valmistatud OpenCD projekti raames. Neid saab paigaldada Windowsi keskkonnas, kui CD on sisestatud.
Väljalasked jagunevad kaheks: ühed on mõeldud laua- ja sülearvutitele, teised serveritele. Laua- ja sülearvutite versioon on saadaval x86 ja x86-64 protsessoriga arvutitele. Serveri versioon on saadaval mõlemale platvormile ja SPARC-ile ning sellest ei ole Live CD versiooni (seda saab paigaldada ainulttekstirežiimis paigaldusprogrammiga).
Et jõuda kasutajateni, kes on vähem tehnilised, ja edendada vaistu keskkonnast, on selle jaoks kohalikud kogukonnad, paremini tuntud kui LoCos, kogu maailmas. Algul oli igal riigil oma LoCo meeskond. Kuid mõnes piirkonnas, eriti USA-s ja Kanadas, võib iga riik või provints luua oma meeskonna. LoCo nõukogu kiidab meeskonnad oma jõupingutuste abil üles aidata Ubuntu arendamisel või reklaamimisel.
