Aastal 1570 vaatles BrahesupernoovatSN 1572 ja järeldas selleparallaksi jälgimisest, et tegemist on väga kauge objektiga ja mitteMaa atmosfääri nähtusega. Sellest kirjutades seadis ta kahtluse alla Euroopas antiikajast püsinud arvamuse, etkinnistähtede maailm on muutumatu, ning see tegi ta kuulsaks kogu Euroopas.
Tycho Brahe sündis tollases Taani provintsis, praeguRootsile kuuluvasSkånesKnutstorpi linnuses kõrgaadliku pojana. Tema isa, nagu ka mõlemad vanaisad ja kõik neli vanavanaisa, olid olnud kuninga nõunikud. Tycho Brahe kasvas üles oma isapoolse onu perekonnas. Onul endal lapsi ei olnud ning ta sisuliselt röövis oma vennalt hällilapse, kui pererahvast kodus ei olnud. Tycho vanemad leppisid olukorraga: Tychot arvestamata kasvatasid nad üles neli poega ja viis tütart. Ilmselt tuli tulevasele teadlase kasuks kasvamine onu perekonnas, sest seal hinnati haritust ja õpetatust kõrgemalt kui isakodus. Noorimast õestSophie Brahest (1556–1643) sai hiljem samuti astronoom, kes kogus tuntust ka ravimtaimede kasvatajana ja arstina.
Tycho läks edasi õppimaLeipzigisse,Wittenbergi,Rostocki jaBaselisse. Seal pidi ta perekonna soovil õppima peamiselt õigusteadust, et saada tulevikus riigiametnikuks. Tycho spetsialiseerus aga astronoomiale. Tal õnnestus varakult täiustada taevakehade positsiooni mõõtmise metoodikat ja sooritada vastavalt täpsemaid mõõtmisi.
Üliõpilasena kaotas Tychoduellil osa omaninast. See juhtus1566. aastal, kui ta oli 20-aastane ja õppisSaksamaalRostocki ülikoolis. Ühe professori majas tantsupeol viibides läks ta tülli kellegi Manderup Parsbjergiga (kes oli Tycho kauge sugulane), kes, nagu temagi, oli Taani aadlik. Tüli lahendati pimedas peetud duellil. Seal kaotas Tycho omaninajuure, nii et tal jäi selle kohale suur arm. Ülejäänud elu olevat ta kandnud selle kohalhõbedast võikulla ja hõbedasulamist plaati, mille tasalviga kohale kleepis. Kui Tycho haud1901. aastal avati, siis leiti, et vastav kohtkoljul on äärtest roheline, millest võib järeldada, et see oli olnud kokkupuutesvasega.
Duellini viinud tüli põhjuseks oli Tycho esimese,Pierre Gassendi kirjutatud biograafia järgi vaidlus selle üle, kumb on parem matemaatik. See versioon kordub paljudes allikates. Gassendi tõlgitses valesti talle sellesama professori saadetud kirja, kelle majas tüli alguse sai. Kirjas mainiti, et Brahe ja Parsbjerg olid mõlemad äsja lõpetanud matemaatikaõpingud, tüli põhjustest polnud seal aga mitte midagi. Nii ongi tegelik põhjus teadmata, aga oletatakse, et Tycho üle visati nalja, sest ta oli hiljuti toimunud kuuvarjutuse järgi ennustanud Türgi sultaniSuleiman Toreda surma. Selgus aga, et sultan oli surnud juba mitu nädalat enne varjutust. Juba surnud sultani surma ennustamine olevat Rostocki astronoomia-astroloogia-huvilistele andnud hea põhjuse Tycho üle nalja viskamiseks.[1]
Aastal1570 pöördus Tycho Taani tagasi ja jätkas astronoomiaga tegelemist. Novembris1572 vaatles Tycho väga eredat tähte, mis ootamatult ilmusKassiopeia tähtkujju. Etantiikajast peale olikinnistähtede maailma peetud igaveseks ja muutumatuks, siis pidi teiste vaatlejate meelest olema tegemist mingi nähtusegaMaaatmosfääris. Tycho pani aga tähele, et uue täheparallaks jäi ööst öösse muutumatuks, millest ta järeldas, et tegemist on väga kauge objektiga, sest lähedal asuv objekt peaks oma asendit kaugete tähtede suhtes muutma.
Oma avastuse avaldas ta väikeses raamatus "De stella nova" ("Uuest tähest";1573). Selle raamatu pealkirjast tulenebki "uue" tähe nimetus "noova" (praegu nimetatakse tähtede seda tüüpi plahvatusisupernoovaks). Ta pidas uut tähte imeks, milletaolist ei ole maailma algusest saadik nähtud. (Tegelikult oli supernoovatHiinas vaadeldud juba1054, kuidEuroopa õpetlased ei teadnud sellest midagi.) Selle avastusega sai Tycho Brahe paugupealt kuulsaks kogu Euroopas ning sellest ajendatuna valis ta lõplikult elukutseksastronoomia.
Praegu nimetatakse Tycho nähtud supernoovat nimegaSN 1572. Sellest on järel ainultjääkkiirgust emiteerivjäänuk.
Kepler püüdis Brahet asjatult veenda võtma kasutuselePäikesesüsteemiheliotsentrilist mudelit. Tycho uskus modifitseeritudgeotsentrilist mudelit (Tycho maailmasüsteemi kohaselt tiirles Päike ümber Maa ja planeedid ümber Päikese), lähtudes samadest kaalutlustest, mille põhjal ta leidis, et 1572. aasta supernoova ei ole Maa lähedal.
Ta väitis, et kui Maa liiguks, siis peaks lähedal asuvate tähtede näiv asend kaugemale jäävate tähtede suhtes muutuma (parallaks). Et ta parallaksi ei täheldanud, pidid Maa liikumise korral tähed asetsema Maast nii kaugel, et parallaks omavahel kõige kaugemate orbiidi punktide suhtes on väiksem kui umbes 1', mis oli tema vaatluste täpsus tähtede asukoha määramisel. Heledamate tähtede läbimõõt paistis talle aga olevat umbes 3' (tegu oli silma optilistest omadustest tingitud veaga: hele objekt tumedal taustal paistab suuremana, kui ta tegelikult on), nii et heledamate tähtede läbimõõt pidi ületama kolm Maa orbiidi läbimõõtu; see tundus Tychole absurdne ja võimatu.
Parallaksi puudumisele viitav argument oli põhimõtteliselt õige, kuid kuna kinnistähed asuvad palju kaugemal, kui tollal ette kujutati, siis on ka tähtede parallaks nii väike, et selle mõõtmine sai võimalikuks alles 250 aastat hiljem tänu teleskoopide arengule (ühena esimestest astronoomidest mõõtis kinnistähe parallaksi1837F. G. W. StruveTartu Tähetornis).
Pärast raamatu "De Stella Nova" ilmumist sai Tycho tervest Euroopast pakkumisi teaduslikele ametikohtadele. Ta võttis vastu Taani ja Norra kuningaFrederik II pakkumise Taanisse jääda. Kuningale avaldasid Tycho 1572. aasta vaatlused muljet ning ta finantseeris Tychole kaheobservatooriumi rajamistVeni (Hveni) saarelLandskrona lähedalSundis. Need olidUraniborg jaStjerneborg. Uraniborgis oli kalaboratoorium, kus Brahe tegi omaalkeemiakatseid. Nende katsete päevikud ei ole säilinud.
Tycho töötas Veni saarel 20 aastat. Ta rajas saarele klaasikoja, apteegi, trükikoja ja paberiveski. Nii sai ta oma teosed ise trükkida ja raamatuteks köita. Tycho oli Skåne piirkonna esimene raamatutrükkal.
Lisaks Venile andis kuningas TycholeläänisidNorras,KulleniSkånes ja kabeliRoskildes. Tychol tekkisid konfliktid Veni talupoegadega, kes protesteerisid liiga suure töökoormuse pärast mitmesugustel ehitustöödel. Tycho jättis ka hooletusse oma kohustused kuninga ees, nagu Roskilde kabeli jaKulleni tuletorni remontimine, ning kohtles oma talupoegi halvasti. Lisaks sellele ei olnud tema abielu seisusekohane. Christian IV ei jaganud oma eelkäija huvi teaduse vastu ja nii langes Tycho ebasoosingusse. Aastal 1596 kaotas Tycho oma privileegid ja kuninglikud toetused, kuid säilitas Veni.
1597. aastal lahkus Tycho Taanist.1599. aastal kolis taPrahasse, kus teda toetasSaksa-Rooma keiserRudolf II. Tycho alustas uue observatooriumi ehitamistBenátky nad Jizerou lossis (50 km kaugusel Prahast). Ta töötas seal kuni surmani1601, jõudmata observatooriumi lõplikku valmimist ära oodata.
Brahe kohustuste hulka õukondades kuulushoroskoopide koostamine, ilma ennustamine ja tähtsate astronoomiliste sündmuste (näiteks1572. aastasupernoova ja1577. aastakomeedi) astroloogiline tõlgendamine.
Brahe suri 24. oktoobril 1601. Tema surma asjaolud on ebaselged. Ühe legendi kohaselt olevat tema surma põhjuseks olnud pidusöögi ajal lõhkenudkusepõis. Asi olevat olnud selles, et pidusöögilt lahkumine enne selle lõppu oli väga ebaviisakas.
Tõenäolisemaks peetakse, et Tycho surma põhjustas kaskuseteede haigus võielavhõbedamürgistus. Aastal1996 tehtud analüüs näitas, et umbes 20 tundi enne tema surma tõusis järsult elavhõbeda kontsentratsioon tema veres. Alkeemiaga tegelev Brahe võis oma haiguse vastu sisse võtta elavhõbedat sisaldavat ravimit; teine võimalus on, et ta mürgitati. Võimaliku mürgitajana on mainitudJohannes Keplerit, kes oli sel ajal Brahega tülis. Kepler on kirjutanud mõned vihased kirjad Brahele, kes ei tahtnud oma vaatlustulemusi Keplerile anda ja lükkas tema maailmasüsteemi tagasi. Selle hüpoteesi kasuks ei räägi siiski miski peale selle, et Kepleril oli Brahe surmast kasu – ta sai Brahe planeedivaatluste tulemused kätte. Ent Kepler ei võinud mitte kuidagi ette teada, et Tycho surivoodil lebades oma töö talle pärandab.Longomontanus jaTengnagel või ehk mõni teinegi õpilastest oleks paistnud tõenäolisemana meistri töö jätkamiseks. Kepleri huvi oleks pidanud olema just Tychot "kauem elus hoida", sest Tycho käest sai ta vähemalt mingilgi määral andmeid, Longomontanuse ja Tengnageli käest ta vaevalt et niigi palju oleks saanud.
Tycho taipas, etastronoomia ei saa enam areneda juhuslike vaatluste põhjal, vaid tarvis on süstemaatilisi hoolikaid vaatlusi, mida sooritatakse järjekindlalt igal ööl, kasutades nii täpseid instrumente kui võimalik. Ta täiustas olemasolevaid instrumente ja leiutas uusi ning valmistas oma instrumendid ise. Brahepalja silmagakvadrandi abil tehtud vaatlused määrasidplaneetideparallaksi ühe või kahekaareminuti täpsusega. (Pärast Brahe surma läksid need vaatlustulemused Kepleri valdusse.)
Tycho oli väljapaistev teleskoobieelse aja vaatleja. Tema vaatlusedkinnistähtede japlaneetide asendite kohta olid oma aja kohta enneolematult täpsed. Pärast tema surma õnnestus Kepleril vaatlusandmete põhjalMarsi asendite kohta avastadaplaneetide liikumise seadused, mis oluliselt tugevdasidMikołaj Kopernikuheliotsentrilise maailmasüsteemi positsiooni. Tycho ise ei olnud Koperniku pooldaja, vaid pakkus välja süsteemi (Tycho maailmasüsteemi), mille kohaseltPäike tiirleb ümberMaa, teisedplaneedid aga tiirlevad ümber Päikese. Seda süsteemi peetakse sageli kompromissiks, kuid nii geotsentrilises maailmasüsteemis kui ka Koperniku heliotsentrilises maailmasüsteemis olid planeedid kinnitatud "kristallsfääride" külge. Tycho teooria loobus kristallsfääridest. See oli oluline samm, kui arvestada, et enneIsaac Newtonit puudus arusaaminegravitatsioonist ja seega ka jõududest, mis planeetide liikumist kontrollisid. Selles suhtes oli Tycho universum palju revolutsioonilisem kui Koperniku oma. Piiratud matemaatiliste võimete tõttu ei suutnud ta oma süsteemi läbi arvutada.
Tycho teadis, ethorisondi lähedal paistva taevakeha näivnurkkõrgus on atmosfäärirefraktsiooni tõttu suurem kui tegelik nurkkõrgus, ning koostas vastavad korrektsioonitabelid.
Induktsionistid peavad Tycho Brahe vaatlusi musternäiteks selle kohta, kuidas uued teooriad sünnivad vaatluste üldistamise teel: Brahe vaatlusi üldistades õnnestusJohannes Kepleril sõnastadaKepleri seadused.
1573. aastal abiellus Tycho lihtrahva hulka kuulunud Kirsten Jørgensdatteriga, ilmselt oli tegu pastori tütrega. Abielu ei olnud kiriklik, sest seadus ei lubanud liitu aadliku ja mitteaadliku vahel. Tolleaegses Taanis taluti sellist kooselu vormi, sest kehtis veel vana viikingiaegadest pärit seadus, et "kui naine elab avalikult mehega koos, hoiab oma käes tema võtmekimpu ja sööb tema lauas, siis kolme aasta pärast on ta ametlikult selle mehe naine". Sellisest abielust sündinud järeltulijad olid seaduslikud lapsed, kuid nad jäid ema seisusse ega võinud pärida ei isa vappi ega varandust. Tycho ja Kirsten elasid koos Tycho surmani. Nad said 8 last, kellest 6 jõudsid täiskasvanuikka.
John Robert Christianson "On Tycho's Island", Cambridge University Press, 2003ISBN 0-521-00884-0
J. L. E. Dreyer "Tycho Brahe: A Picture of Scientific Life and Work in the Sixteenth Century" Adam and Charles Black, Edinburgh. 1890ISBN 0-7661-8529-X
