Tsentrosoom onrakuorganell, mis etendab olulist osamikrotuubulitest koosnevatsütoskeleti organiseerimisel ningrakutsükli reguleerimisel[1].
Tsentrosoomi avastas 1883. aastal Belgia bioloogÉdouard van Beneden.Theodor Boveri kirjeldas tsentrosoomi esimesena täpsemalt ning andis sellele ka nime.
Tsentrosoom on ainultloomarakkudel.Seenerakkudel jataimerakkudel see puudub.
Tsentrosoom koosneb kahest põiki paiknevasttsentrioolist ning seda ümbritsevadvalgud, mis moodustavadperitsentriolaarse materjali (PTM). PTM sisaldab valke, mis vallandavad mikrotuubulitefiibrite süntees ning võimaldavad mikrotuubulite kinnitumist. Nende valkude hulka kuuluvadγ-tubuliin,peritsentriin janineiin. Tsentrosoomi kuuluvad tsentrioolid koosnevad üheksast mikrotuubulite kolmikust, mis moodustavadsilindrilise struktuuri.
Rakutsükliinterfaasis on tsentrosoomid kinnitunudtuumamembraanile.Mitoosis tuuma membraan laguneb ning tsentrosoomist alguse saanud mikrotuubulid interakteeruvadkromosoomidega, moodustadeskääviniidid, mis kromosoomid üksteisest eemaldavad. Tsentrosoom paljuneb ainult korra rakutsüklis, kusjuures igatütarrakk saab ühevanemaraku tsentriooli. Tsentrosoomreplitseerub rakutsükliS-faasis.
{{cite book}}:et al.-i üleliigne kasutus kohas:|last2= (juhend)