Tor on internetisanonüümset suhtlemist jatsensuuri vältimist võimaldavvabavara. Programmi nimeks on projekti algupärase nime The Onion Router ('sibulamarsruuter') akronüüm.[1]
Tor suunab võrguliikluse läbi tasuta ülemaailmse, rohkem kui seitsmest tuhandestserverist koosneva võrgustiku.[2] See suurendab oluliselt kasutajate isiklikku privaatsust ja vabadust ning võimekust internetiskonfidentsiaalselt suhelda. Tor püüab ära hoida pealtkuulamist ning varjata kasutaja füüsilist asukohta ja identiteeti.[3]
Levinuim viis Tori kasutamiseks on Tor Browser, mis on spetsiaalselt kohandatud versioonMozilla Firefoxist, kuid võimalik on kasutada ka muid programme või suunata kogu võrguliiklus läbi Tori.[4]
Tori kasutamine ei ole üheski riigis illegaalne.[5]
Tori põhiprintsiibi, mitmekihilise marsruutimise, töötasid 1990. aastate keskel väljaUSA mereväe uurimislabori (NRL) töötajad,matemaatik Paul Syverson ninginformaatikud Michael G. Reed ja David Goldschlag. Eesmärk oli kaitsta valitsuseluureinfo liikumist internetis. Sibulamarsruutimise edasiarendaja oli 1997. aastalDARPA.[6]
Torialfaversiooni arendasid välja Syverson ning informaatikud Roger Dingledine ja Nick Mathewson. See anti välja 20. septembril 2002 ning nimeks valiti The Onion Routing Project.[7] Esimene avalik väljalase tehti aasta hiljem.[8] 2004. aastal tegi mereväe uurimislabor Torilähtekoodi avalikuks ningElectronic Frontier Foundation (EFF) hakkas projekti edasiarendamist rahastama. Varajaste rahastajate hulka kuulusid veelCambridge'i Ülikool,Human Rights Watch,Internews jaGoogle. Alates 2007. aastast on enamik rahastamisallikaid seotud USA valitsusega.[9][10][11]
Detsembris 2015 teatas The Tor Project, et uueks tegevdirektoriks palgati Shari Steele. Enne seda juhtis Steele 15 aastat EFF-i ning just tema juhtimisel otsustati 2004. aastal Tori rahastada.[12]
Juulis 2016 astus kogu projekti juhatus tagasi ning ametisse asusid Matt Blaze, Cindi Cohn, Gabriella Coleman, Linus Nordberg, Megan Price ja Bruce Schneier.[13]
Tori eesmärk on varjata selle kasutajate identiteeti ja tegevust internetijärelevalve tõkestamiseks. See on ükssibulamarsruutimise rakendustest, miskrüpteerib ja seejärel suunab kommunikatsiooni läbi juhuslikult valitud võrgustikku kuuluvate serverite. Tor krüpteerib andmeid mitmekihiliselt, mis tagabtulevikusalastuse (perfect forward secrecy) ja millest tuleneb ka sibula metafoor– iga server dekrüptib vaid ühe kihi, millest avaldub järgneva serveri IP-aadress, kuhu allesjäänud krüpteeritud kihid edasi saata. Alles viimane neist saab ligipääsu andmetele, et need sihtpunkti saata, seejuures algse saatja kohta mingit infot omamata. Päringu vastus tagastatakse vastupidises järjekorras.[14]
Kuna osa andmeid on igal hüppel varjatud, eemaldab see meetod nõrgad kohad, mis suudaks mõlemad ühenduse otspunktid kindlaks määrata. Lisaks näeb külastatud sait, et kommunikatsiooni alustaja on viimane Torisõlm (väljundsõlm), mitte algne saatja. Iga domeeni jaoks kasutatakse eraldi väljundsõlme ja umbes kümne minuti järel vahetatakse serverid teiste vastu.[15]
Tori kasutamist veebisaitide eest ei varjata ning Tori serverite IP-aadressid on avalikud. Eesmärk on kõik kasutajad üksteisest eristamatuks muuta. Seetõttu ei soovita The Tor Project kasutajatelbrauseri seadistusi muuta ning laiendusi paigaldada.[16]
Läbi Tori on võimalik saataedastusohje protokolli (TCP) pakette, mis tähendab, et muu hulgas saab seda kasutada ka internetis surfamiseks ja sõnumite saatmiseks. Mitmesugused inimesed kasutavad seda nii seaduslikel kui ka keelatud eesmärkidel.[17] Näiteks on seda vastupidistel eesmärkidel kasutanud kriminaalsed ettevõtted,häktivistide rühmitused ja õiguskaitseorganid.Ameerika Ühendriikide eri riigiasutused nii rahastavad Tori (välisministeerium, DARPA) kui ka üritavad seda õõnestada (NSA).[18]
Tor ei ole kavandatud täieliku internetianonüümsuse saavutamiseks ning kõigi jälgede kustutamiseks, vaid kasutaja tuvastamise raskendamiseks.[19]
The Tor Projecti väitel on Tori kasutajate seas muuhulgas tavalised inimesed, kes soovivad enda internetitegevust veebisaitide ning reklaamifirmade eest privaatsena hoida, küberluure pärast muretsejad ning tsensuurist kõrvalehiilijad (aktivistid, ajakirjanikud, sõjaväelased).[20]
Tori kasutus suurenes hüppeliselt 2013. aastal pärastEdward Snowdenivilepuhumist ja sellele järgnenud meediakajastust vähem kui miljonilt kasutajalt päevas ligi kuuele miljonile, kuid langes 2018. aasta lõpuks tagasi kahele miljonile. Eestis kasvas kasutajate arv samal ajal 750lt 5000ni ning on langenud 1500 kasutajani päevas.[21]
↑Dingledine, Roger; Mathewson, Nick; Syverson, Paul (13.08.2004)."Tor: The Second-Generation Onion Router".Proc. 13th USENIX Security Symposium. San Diego, California. Vaadatud 5.11.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
