 | See artikkelootabkeeletoimetamist.(Juuni 2025) Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Timoteos on Piiblis Uue Testamendi tegelane. Ta on tuntud kui apostel Pauluse suur abiline ning talle on suunatud kaks Pauluse kirja Uues Testamendis.[1] Timoteos oli Ephesose esimene piiskop ja väidetavalt suri märtrisurma, kui mõned Artemise preestrid arvasid, et Timoteos õõnestab nende usku ning peksid ta kurikatega surnuks.[2] Niisamuti on ta kõhuhädadega vaevlevate inimeste kaitsepühak.[3]
Piibel ütleb, et ta ema oli usklik juut ja isa kreeklane ning ta oli inimene, “kelle kohta Lüstra ja Ikoonioni vennad andsid hea tunnistuse”, ning ilmselt selle tõttu tahtis ka Paulus teda endaga kaasa ning lõikas Timoteose ümber.[4]
Siis asusid nad kahekesi koos inimesi kristlikku usku pöörama. Algul nad liikusid mööda linnu, mida Apostlite Tegude raamatus ei ole nimetud, ning läksid edasi mööda Früügia- ja Galaatiamaad, külastasid Müüsiast ja Troast, kus viimases sai Paulus nägemuse, et nad peavad minema Makedooniasse. Makedoonia sihiga liikusid nad edasi algul purjetsi Samotraakasse, järgmisel päeval kohe Neapolisse, sealt edasi Filippisse, mis oli Makedoonia tähtsaim linn.[5]
Filippis õnnestus neil ka ristida üks naine ja ta pere, kelle poole nad kutsuti. Paulusele ja teistele hakkas aga järgnema nn lausujavaimuga orjatar, korrutades, et „need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed.”, mille tõttu lõpuks Paulus vihastas ja palus lausujavaimul lahkuda orjatarist. Kui orjatari isandad nägid, et kasutoonud naine ei suutnud enam ennustada, viisid nad Pauluse ja tema kaaslase turule ning süüdistasid neid segaduse tekitamises. Rahvas vihastas, mille tagajärjel võeti Paulusel ja Siilasel riided seljast, neid peksti ja lõpuks visati ka vangikongi. Vangist lõpuks vabaneti jumaliku sekkumise tõttu ja kui kogu grupp oli koos, suunduti Lüüdia poole. Reisiti veel paljudes paikades.[6]
Terve peatükk läheb mööda, ennem, kui Timoteost jälle mainitakse 18:5, kus ta oli tulnud Siilasega Makedooniast Korintosesse Paulusega kokku saama, kellest viimane algul nii kreeklasi, kui juute, aga pärast tuttavate saabumist ainult juute üritas veenda Jeesus Kristuse pühaduses. Lõpuks andis ta alla ja otsustas ainult paganaid ristima hakata.[7]
19:22 on mainitud, et Paulus saatis Timoteose koos ühe Erastosega uuesti Makedooniasse, läks aga ise Aasiasse kuulutuma, hoolimata sellest, et ühes nägemuses oli Jeesus Paulusel seda keelanud teha.[8]
Oma esimeses kirjas Timoteosele annab Paulus talle palju - aga natukene ka ülejäänud kogusele (kõige tähelepanuväärsemalt eksiõpetuste tõrjumisest ning ülevaatajate ja abiliste kohta) - nõuandeid ning esitab mõned käitumisreeglid vanemate inimeste, naiste ja eri ühiskonnakihtide kohta. Samuti annab ta juhised palvetamise kohta ja räägib kogudusevanemate rollist. Kiri algab tervitusega ja lõppeb manitsusega. Paulus annab ka Timoteosele ühe korralduse.[9]
Oma teise kirja alguses nimetab Paulus Timoteost oma pojaks, sümboliseerides nende omavahelist vaimset suhet. 3:10-3:17 räägib Paulus Timoteosele oma vaatepunktist, millised võiksid Timoteose kohustused olla. ; Paulus ka kutsub Timoteost üles manitsema, noomima, kuulutama sõna ning jätab oma sõnastusest mulje, justkui oleks ta varsti suremas. Paulus käseb Timoteosel endaga kaasa tuua Markuse, raamatud ja “eriti pärgamendid”. Palub ka olla vasksepp Aleksandrose suhtes valvas. Kiri lõpeb tervitusega.[10]
Usutakse, et ta elas aastatel 17–97, seega kokku umbes kaheksakümneseks, hoolimata kogu tagakiusamisest, mis Rooma riigis esimesel sajandil aset võttis. Tema keha asub neljandast sajandist Konstantinoopolis (praeguses Istanbulis) ja reliikviad Itaalias. Algselt oli ta Efesosse maetud.[11]
