Thutmosis III oliThutmosis II poeg. Thutmosis II oli nõrga tervisega ja suri umbes 30-aastaselt pärast 13–14 aastat kestnud valitsusaega. Tal oli kaks last: oma peanaiseHatšepsutiga tütarNeferure ja liignaiseIsetiga poeg Thutmosis III.
Pärast isa surma sai vaaraoks Thutmosis III, agaregendiks Hatšepsut, sest lapsed olid valitsemiseks alles liiga väikesed. Hatšepsut oli 22 aasta jooksul sisuline Egiptuse valitseja. Kuigi Hatšepsut ei seadnud kahtluse alla seda, et Thutmosis III on vaarao, ei olnud Thutmosisel riigiasjades suurt sõnaõigust. Korduvalt juhtus, et üritustel, kus oli vaja täita kuninga ja kuninganna roll, esines kuningana Hatšepsut, aga kuningannana tema tütar Nefenure.
Thutmosis III sai võimule alles pärast Hatšepsuti surma. Thutmosis valitses Egiptust 53 aastat 10 kuud ja 26 päeva, aga kui maha arvata aeg, mil sisuliselt valitses riiki Hatšepsut, siis ikkagi üle 30 aasta.
Thutmosis laiendas oma riikisõdade abil. Ta korraldas 20 aasta jooksul 15 sõjakäiku ja vallutas suurema osaLähis-Idast. Ta oli ühtlasi esimene vaarao pärastThutmosis I-t, kes ületasEufrati. Tema riik ulatus Lõuna-Süüriast üleKaananiNuubiasse, kuhu ta tegi oma viimase, ajaliselt eraldiseisva vallutusretke.
Thutmosist peetakse laialdaselt sõjaliseks geeniuseks ja teda on võrreldudNapoleoniga. Väidetavalt vallutas ta oma elu jooksul 350linna. Ta kasutas selleks strateegiat, mis sobib niisuguste maade vallutamiseks, kus ei osutata tsentraliseeritud, riiklikku vastupanu. Ta vallutas mingi piirkonna linnad ükshaaval, alustades kõige nõrgematest.
Ülevaate Thutmosise sõjalistest võitudest annabKarnakis olevaAmoni templi peakambri sisesein. Nende jäädvustamisele aitas kaasa see, et kuninglik kirjutaja Thanuny oli ühtlasi väepealik ja osales sõjakäikudel.
Tollal oli kombeks, et vaarao abiellub oma õega, ja see tähendaks, et Thutmosis abiellus Neferurega, kes oleks olnud tema peanaine. Siiski pole see kindel. Ei ole teada isegi see, kas Neferure elas oma emast kauem. On oletatud, et elas ja et ta oli Thutmosis III esmasündinud pojaAmenemhati ema. Nähtavasti ei saanud Thutmosis ja Neferure omavahel hästi läbi, sest pärast Neferure surma püüdis Thutmosis temast mälestust hävitada, kõrvaldades tema nime paljudest kohtadest, kuhu see oli kirjutatud, või asendades oma (järgmise?) peanaiseSatiahi nimega. On võimalik, et Satiah oligi Amenemhati ema, nagu raidkirjad väidavad.
Satiahi ema oli kuninglikammIpu. Pole teada, kas Ipu oli ka Thutmosis III amm. Satiah elas kauem kui Neferure, aga mitte nii kaua kui Thutmosis, ja peale Amenemhati tal rohkem lapsi polnud. Satiah ja Amenemhat surid ajaliselt väikese vahega.
Pärast Satiahi surma sai Thutmosise uueks peanaiseksMeritre-Hatšepsut, kes oli kõrgest soost: tema ema oli ülempreestrinnaHui. Meritre-Hatšepsut tõi ilmale kuus last: kaks poega ja neli tütart. Vanim poeg oliAmenhotep II, kes pärast Thutmosise surma päris trooni. Teised lapsed olid poeg Menkheperre ning tütred Nebetiunet, Meritamon, veel üks Meritamon ja Iset. Iset oli teistest noorem, sest seinamaalidel on ta kujutatud teistest väiksemana.
