Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Thor

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib äikesejumalast.Teiste tähenduste kohta vaata lehekülgeThor (täpsustus).

Pronkskuju (u 6,4 cm kõrgune)[1] Islandi rahvusmuuseumis Reykjavikis, dateeritud aega 1000 aastat pärast Kristust. Kujutatud on ilmselt Thori oma vasara Mjölniriga[2]
"Thori võitlusjötunitega" (1872. aasta maal)

Thor (vanapõhjaÞórr,vanaingliseÞunor,vanaülemsaksaDonar,rootsi janorraTor,taaniThor) onäikesejumalskandinaavia ja varasesgermaani mütoloogias.

Skandinaavia mütoloogias oli ThorOdini jaJörði poeg. Ta oli jumalatest tugevaim ja võitles edukalthiidude vastu. Thori kujutati tugeva mehena, punaste juuste ja punase habemega. Tema relv olivasarMjölnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril olivöö, mis tema jõu kahekordistas, ja vasara käsitsemiseks vajalikudraudkindad.

Thor sõitis kaarikus, mida vedasidsokud,Tanngrisnir ja Tanngnjóstr. Kui kaarik ületaeva veeres ja Thor oma vasarat viskas, lõivälku ja müristas. Kui Thoril süüa tarvis oli, võis ta oma sokud tappa ja nende liha süüa, kuidluid ei tohtinud katki teha. Kondid paigutati hiljem tapetud kitsede nahkade sisse, ja kui Thor sokunahkade kohal Mjölnirit vibutas, ärkasid sokud taas ellu.

Thori abikaasa oliSif. Sifil olidkullastjuuksed. Neil oli kaks last, poegModi ja tütarTrud, kuid Modil ja Trudil oli müütides üsna tähtsusetu osa. Lisaks oli Thoril hiiunaiseJernsaxaga poegMagni, kes ei elanud teiste jumalate juures, vaid koos emagaJotunheimis.

Trud ja Thor kivistunud Alvisega

Ükskord, kui Thor oli sõjakäigul Jotunheimis, lubas Sif vahepeal Trudi naiseks kõige targemale härjapõlvlaseleAlvisele. Kui Thor oli tagasi koju jõudnud ja sellest teada saanud, tuli Alvis pruudile järele. Thor teatas, et temal, kui pruudi isal on abielu osas lõplik sõna, ja et on nõus oma tütart ära andma ainult siis, kui Alvis vastab kõigile tema küsimustele. Thor muudkui küsis ja Alvis muudkui vastas, kuni lõpuks tõusispäike. Alvis ei talunud päikesekiirgust ja muutus kohekiviks, nagu Thor oli kavatsenud.

Thor olipõllumajanduse kaitsja. Sifi kullast juuksed sümboliseerisid küpsetvilja. Thori teine ülesanne oli hiidude ja teiste kurjade olevustega võitlemine, mistõttu oli ta ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.

Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui hiidÞrymr Mjölniri ära varastas ja selle väljalunastamiseksFreyjaga abielluda soovis, riietas Thor end Freyja rõivastesse ja esines Freyjana.Loki seevastu pidi esinema Freyja teenijatüdrukuna. Trymi kodus juhtus hulk koomilisi stseene, kuni lõpuks toodi Mjölnir saali. Thor krabas selle endale ja tappis seejärel hulga hiidusid alustades Trymist, enne, kui koos Lokiga ära tuli.

Thori lauba sees oli luisukivi tükk. Kui ThorHrungneri nimelise hiiuga võitles, viskas Thor vastast Mjölniriga ja Hrungner teda luisukiviga. Need põrkusid poolel teel. Mjölnir jätkas sellegipoolest teed ja tappis Hrungneri, aga luisukivi purunes paljudeks tükkideks, millest üks tabas Thori laupa. Mõlemad kukkusid pikali, aga Thor jäi kaelapidi Hrungneri jala alla. Hrungner oli nii raske, et keegi ei suutnud teda liigutada. Lõpuks tuli Thori kolme päeva vanune poeg Magni ja tõstis Hrungneri jala isa kaela pealt ära, päästes nii tema elu.

Thor püüab tappa magavat hiidu Skrýmirit (autorLudwig von Maydell, 1842)

Kord pidas ThorSkrýmirikinnast majaks ja magas selle ühes sõrmes, sellal kui tema reisikaaslased magasid teistes sõrmedes.

Thori on kujutatud lihtsameelse jõumehe, suure õgardi ja joodikuna. Ükskord läks ta koos reisiseltskonnaga hiidude kuningaUdgårdsloke juurde ja Udgårdsloke pani nad oma võimeid näitama. Thor pidi joogisarve kolme sõõmuga tühjendama, kuid ei suutnud pooltki sellest tühjaks juua. Siis pidi ta jõudu katsuma Udgårdslokekassi ja vana emaga. Kassil suutis ta ühe jala maast lahti rebida, aga Udgårdsloke ema surus Thori ühele põlvele. Lõpuks seletas Udgårdsloke, et joogisarve teine ots oli ühendatudmaailmamerega, mille Thor oli märgatavalt madalamaks joonud, tema kass oli moondatudMiðgarðrimadu ja tema ema Ælde oli vanadus, kellest keegi võitu ei saa.

Thoriga seotud lugu, mida onruuni- japildikividel võib-olla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja Miðgarðrimao õnge otsa püüdis. Thor tõmbas õnge nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiidHymir raius õngenööri läbi.

KuiBaldur oli surnud ja talle korraldatipõletusmatus, lõi leinav Thor jalaga härjapõlvlast, kelle nimi oli Lit, nii et see lendas lõkkesse ja suri samuti.

Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävinguRagnaröki-aegses viimases lahingus tapab Thor Miðgarðrimao, kuid madu tapab ka tema. Ehkki enamik jumalaid pidi Ragnarökis hukkuma, pidid Thori pojad Magni ja Modi ellu jääma.

Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli ThorviikingiaegseSkandinaavia kõige armastatum jumal. Thori austasid kaorjad. Levinud oli Mjölniri-kujulise ripatsi kandmineamuletina, arvatavasti vastusenaristi kandmiselekristlaste seas. Thori nime kasutati sageliisikunime osana ja paljud sellised nimed on Skandinaavias tänini käibel. Thori nime esineb sageli kakohanimedes.

Thori järgi on nimetuse saanudneljapäev taani, norra ja rootsi (torsdag),inglise (thursday),saksa (donnerstag),hollandi (donderdag) jasoome keeles (torstai).

Muistsete saarlaste peajumalasTaarapitas (Taaras-Toorus) on nähtud germaani Thori algupära.

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Thor&oldid=7016124"
Kategooria:
Peidetud kategooria:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp