Teravkaar on kahest punktist konstrueeritudkaarekuju, mille puhul kaare küljed kaare lagipunktis ühinedes moodustavad nurga (erandlikuks teravkaareks on rohkem kui kahest punktist konstrueeritudtuudorkaar). On üks keskseidgooti arhitektuuri tunnuseid^[1].

Teravkaare kandesurve on suunatud vähem külgedele ja rohkem ülevalt alla kuiümarkaarel. See võimaldab ehitada kergemaid müüre kui ümarkaart kasutades.

Teravkaare kuju määrab kaarekülgede raadius. Tavalisel gooti kaarel võrdub kaare raadius ava laiusega, kõrgendatud teravkaarel ehklantsettkaarel on kaare raadius suurem ava laiusest ja kui teravkaarel on kaare raadius väiksem kui ava laius, on kaarel veidi masajad proportsioonid. Eesti keskaegses arhitektuuris on palju kasutatud viimati nimetatud varianti, madaldatud teravkaart.

• 
  Võrdkülgsel kolmnurgal konstrueeritud gooti teravkaar
• 
  Reimsi katedraalikooriruumi aken. Kaare lähtejoon kulgebehisraamistiku roseti keskelt
• 
  Kõrgendatud teravkaar ehk lantsettkaar
• 
  Madaldatud või laiendatud teravkaar, kaarte keskpunktid asuvad lähtejoonel ava sees

Varaseimad teravkaared ajaloos esinevadislamimaade arhitektuuris^[2], 8.–9. sajandil, kust need jõuavad Bütsantsi arhitektuuri ja Sitsiilia normanni kuningriikide – teravkaar on12. sajandi Sitsiilia romaani ehitistes naguMonreale toomkirik – vahendusel^[3], samuti karistisõdade ajajärgu kultuurikontaktide kaudu, Euroopa arhitektuuri^[4]. Siiski, bütsantsi-aegneKaramagara sild 5.–6. sajandist on teravkaarne ja vanima teravkaart kasutava ehitisena^[5] ajaliselt varasem kui islami arhitektuur, nii et teravkaare algupära täpne lokaliseerimine jääb vaidlusobjektiks.

Lääne-Euroopa arhitektuuris rakendab teravkaart esimesenaBurgundia romaanika, 1088. aastal alustatudCluny III kloostrikirikuarkaadides javõlvis on juba teravkaared^[6][7]. Paljud 12. sajandil püstitatud Burgundia ehitised järgivad selle kiriku eeskuju.Saint-Denis' basiilika, mida loetakse esimeseks gooti ehitiseks, püstitati samuti 12. sajandi esimesel poolel.Prantsusmaalt levis gooti teravkaar kõikjale Euroopasse, umbes 1200. aasta paiku jõudis seeSaksamaale, kus kestis 16. sajandihilisgootikani. Eesti 13.–16. sajandi arhitektuur kuulub Saksamaa ehituspärandisse ja -koolkondadesse ja järgib emamaaga sarnaseid arengujooni.

Renessanssarhitektuuris ja hilisemates ehitustiilides kadus teravkaar täiesti käibelt, kuid elas läbi uue tõusuhistoritsistlikes neostiilides.

• 
  Cluny IIItransepti säilinud osa
• 
  Vézelay Sainte-Marie-Madeleine'i basiilika eeskoja teravkaared (varagootika)
• 
  Bellapais' kloostrikiriku varemed
• 
  Lincolni katedraali lantsettkaared
• 
  13. sajandist pärit värav PoolasStargardis
• 
  Karja kiriku lääneportaal

• lantsettkaar
• kiilkaar

• Kaaretüübid