Artiklis puuduvadviited. Palun aitaartiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Teratogeenid onained või tegurid, mis põhjustavadlooteväärarenguid.^[1]

Teratogeenidel on kindel lävimõju, mis tähendab, et nad on ohtlikud alates teatud eksponeerumise tasemest. Nad võivad mõjutada ühe või teiseelundi arengut vaid kindlatel kriitilistel perioodidel.

Inimesel on enamiku elundite jaoks kriitiliseks perioodiks emaüsas arenemise kaks esimest kuud. Esimesel kahel nädalal teratogeenide mõjul kõrvalekaldeid ei teki – kahjustatudembrüo hukkub. Kuni teise arengukuuni tekivad peamiselt struktuursed hälbed: välis- ja siseelundite väärarengud, näiteksvarvaste võisõrmede puudumine või liigsus. Kolmandast arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised kõrvalekalded, mis võivad avalduda postnataalselt, näiteks lihastoonuse häired,krambid,seedesüsteemi häired ja sellisedkäitumishäired naguhüperaktiivsus.

Teratogeenid liigitatakse bioloogilisteks, keemilisteks ja füüsikalisteks.

Kõikviirused võivad teatud perioodil olla teratogeense mõjuga, kuid kindel mõju onpunetiste viirusel,tsütomegaloviirustel (seotud kuulmisvaegustega) ningCoxsackie viirusel.^[2]

Bakterid pole tavaliselt teratogeensed, erandiks onsüüfilis.

Algloomadest liiguvad läbiplatsenta tavaliselteosloomad, millest ohtlikem ontoksoplasmoosi põhjustavToxoplasma gondii.

Mikroelementide vaegustest on teratogeense mõjugakoobalti jaraua puudus.

Mineraalainetest on ohtlikkaltsiumipuudus.

Orgaanilistest toitainetest võivad teratogeenselt mõjuda:

• asendamatuteaminohapete puudus;
• asendamatuterasvhapete puudus;
• vitamiinide vaegus – näiteks rasedal võibfoolhappevaegus ([E53.8]) põhjustadaseljaajusonga.

• Bakteriaalsed toksiinid – ohtlikud on need, mis blokeerivadnärviimpulsse, näiteksbotuliin (botulism),Clostridium tetani eksotoksiin (teetanus),listerioosibakter (listerioos).
• Mükotoksiinid – mürgisedseened või söödavate seente valesti valmistamine,hallitusseened.
• Alkaloidid – saadakse taimedest söömisel, näiteks mitmekordselt idanenud või roheliseks värvunudkartulitest.

• Hormonaalsed häired – ohtlikud on esimest tüüpidiabeet ningneerupealiste jakilpnäärme talitlushäired.
• Verehüübimishäired – ohtlik on nii vere hüübimatus kui ka liiga kiire hüübimine.

Kõik ravimid võivad teatud perioodidel olla teratogeense mõjuga. Selleks peab kõigil ravimitel olema teratogeensusaste kindlaks määratud. Mitme ravimi koostoimel on aga tagajärjed ennustamatud.

• tetratsükliinid, takistavadluustiku jahambakoe kujunemist;
• isotretinoiin,A-vitamiiniga sarnane aine. Seeakne raviks jaonkoteraapias kasutatav aine sisaldab 13-cis-retinoolhapet, mis põhjustab raskeid anomaaliaid, mõjutadesneuraalharja rakke;^[2]
• tematsepaam,nitratsepaam,nimetatsepaam,aminopteriin,busulfaan,kaptopriil,enalapriil,kumariin jpt.

Mainimist väärib nntalidomiidikatastroof, mille mõjul hakati 1960. aastatel ravimite ohutuse testimisele pöörama palju suuremat tähelepanu. Talidomiid oli mõeldud ravimina rasedatele hommikuse iivelduse vastu. Talidomiid takistas looteveresoonte arengut, mille tõttu lapsed sündisid ilmajäsemeteta,labakäed jalabajalad kinnitusid vastavaltõlgadele japuusadele. Laste vaimne areng oli aga normaalne.^[3]

Ohtlikud onlakid,lahustid javärvid, aga ka muud olmekemikaalid, näiteks kõiknitrovärvid,liimid,vaigud,formaldehüüd,putukamürgid,taimekaitsevahendid.

Alkohol on suuremates kogusteskesknärvisüsteemile kahjulik ja lootel võib selle mõjul välja kujunedafetaalne alkoholisündroom.

Nikotiin pole otsene teratogeen, kuid võib mõjutada lootenärvisüsteemi, mis on veel arenemisjärgus. Suitsetajatest rasedate vastsündinud võivad olla alakaalulised. Ka võib suurenedaenneaegse sünnituse janurisünnituse oht.

Mitmete narkootiliste ainete mõjul kujuneb lootel sõltuvussündroom, millega tuleb hakata tegelema sünnihetkest. Vastasel juhul võivad vastsündinulvõõrutusnähtudena tekkida krambid ja hingamisseisak, mis lõpeb surmaga.Kokaiin võib põhjustada nurisünnitust, platsenta enneaegset irdumist ning pärsitud kasvu.

• Dioksiinid – peamiselt puututakse nendega kokku rasvaste loomsete toiduainete söömisel. Ohtlik on dioksiinide pikaajaline manustamine. Soovituslik on mitte süüa suuri rasvaseid kalu ja eelistadakasvandustest pärit kalu.
• Raskmetallid – näitekselavhõbe (põhjustab pärsitud kasvu,kurtust,nägemispuudeid), miskumuleerubtoiduahelas kõrgemal olevatesse röövtoidulistesse loomadesse.

• Radioaktiivne kiirgus – Eestis see erilist probleemi ei põhjusta. Vähesel määral leidub looduslikkuradooni Kirde- ja Põhja-Eestikaevuvees.
• Röntgenikiirgus – selle vältimiseks kasutatakse rasedate uurimiseks röntgeni asemel tunduvalt ohutumatultraheli.
• Infrapunakiirgus – ohtlikud on äärmuslikud lainepikkused.
• Elektromagnetkiirgus – nõrk elektromagnetkiirgus (mobiiltelefonidest,televiisoritest, köögiseadmetest, signalisatsiooniseadmetest jmt) loetakse arenevale lootele pigem ohutuks. Probleemne on viibimine pidevaselektromagnetväljas, näitekskõrgepingeliinide ristumiskohas.

Füüsikaliste teratogeenide hulka kuuluvad veel

• vibratsioon;
• löögid, põrutused;
• riietuse liigne surve.

• Purdue University,Terotegeene, veebiversioon (vaadatud 22.10.2013) (inglise keeles)

• Toksikoloogia

• ISBN-võlulingiga leheküljed
• Viideteta artiklid