 | See artikkelvajabtoimetamist.(Oktoober 2010) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | See artikkelootabkeeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| TeX | |
|---|---|
 | |
| Autor | Donald Knuth |
| Esmaväljalase | 1978 |
| Viimane väljalase | 3.141592653 / jaanuar 2021 |
| Kirjutatud keeles | algseltWEB |
| Platvorm | mitmeplatvormne |
| Arenduse staatus | dooldatakse |
| Suunitlus | trükiste vormindus |
| Veebisait | http://www.tug.org/ |
TeX onDonald Knuthi loodudtekstilao süsteemarvutis dokumentide trükiks ettevalmistamiseks.
TeX koosMETAFONT-i kirjatüübi kirjelduse keelega jaComputer Moderni tähevormidega pakub võimaluse suhteliselt vähese vaevaga luua kvaliteetseid trükiseid, kusjuures tulemus ei olene tekstilaoks kasutatavast arvutist ega arvutuskeskkonnast.
TeX on sobiv vahend lisaks tavatekstile muud visuaalset infot sisaldavate dokumentide loomiseks. See on kasutuselmatemaatika,füüsika, arvutialaste ja muude keeruliste tekstide trükkimisel.
TeX onvaba tarkvara.
Donald Knuth huvitus arvutitüpograafiast 1970. aastail, kui oli ettevalmistamisel tema raamatu "The Art of Computer Programming" kordustrükk. TeX-i esimene versioon valmis1978. aasta arvutilPDP-10. TeX-i järgmine versioon valmis ja avaldati1982. aastal. Töös osalesid lisaks Knuthile kaGuy Steele jaFrank Liang. TeX-i versioon 3.0 valmis1989. aastal koos METAFONT-iga, kasutusele võeti 8-bitine kooditabel, milles on 256 erinevattähte. Alates versioonist 3.0 on TeX oluliselt stabiliseerunud ja lisatakse ainult veaparandusi. TeX-i versiooninumbriteks on sellest peale järjest kasvava kümnendkohtade arvugapii,2008. aastal jõuti versioonini 3.1415926.
TeX-i käsud algavadkaldkriipsuga "\" ja grupeeritakse loogeliste sulgudega "{}". Oma loomult on TeX interpreteeriv makro- ja märgenduskeel, mille võib jaotada neljaks tasemeks. Esimesel tasemel sisestatakse TeX-tekst ja analüüsitakse märkide jada. Käsud asendatakse kontrollkoodidega, mis järgmisel tasemel interpreteeritakse ja koostatakse väljastatav tekst. Kolmandal tasemel jaotatakse tekstivoog lõikudeks. TeX-is on täpne info kõigi kasutatavate märkide suuruse kohta. See võimaldab optimeerida sõnade paiknemist ridades kogu lõigu ulatuses. Neljandal tasemel jaotatakse vertikaalne tekstiridade ja muu (pealkirjad, pildid, tabelid, valemid) jada lehekülgedeks. Dokumendist tekitatakse DVI-fail (DeViceIndependent), milles iga märgi asukoht on täpselt kirjeldatud. DVI-faili saab trükkida dvi-suutliku trükkaliga või teisendada kasPostScript- võiPDF-failiks.
TeX-i baassüsteemis on umbes 300 madala taseme käsku. Tekstide ettevalmistamisel kasutatakse enamastimakrodesse koondatud käskusid.
Kõige levinum TeX-i makrode süsteem on algseltLeslie Lamporti loodudLaTeX. LaTeX pakub valmis kujul dokumendi vorme, naguraamat, kiri,artikkel jms, ja pakub vahendid peatükkide,valemite, tabelite ja piltide automaatseks nummerdamiseks ning kasutatud kirjanduseviidete ja sisukorra tegemiseks.
TeX on kergesti installitav tarkvarapakett, mis koosneb Tex-interpretaatorist, METAFONT-ist, vajalikest kirjatüüpidest, dokumendivormingutest ja abivahendeist. Kõige levinum TeX-i pakett on teTeX. Kõikvõimalikke valmis pakette ja makrosid kogub TeX-i arhiiv CTAN[1].
Dokumendi loomiseks TeX-süsteemis võib kasutada suvalist tekstiredaktorit. Loodud on ka mitmeid abivahendeid ja spetsialiseeritud tekstiredaktoreid, mis teevad tex-faili loomise kergemaks, näiteksTeXmacs,LyX,TeXShop ja Vim-LaTeX.
