Tartu vapp onTartu maakonnas asuvaEestilinnaTartuvapp.
Vapp on kinnitatud20. mail1992.
Praegune vapi kujutis ning punavalge lipp kinnitati linna ametlikeks sümboliteks 1928. aastal.
Punasel kilbil onhõbedane, korrapärastest kividest laotud, sakmetegalinnamüürväravaga ja kahetorniga mõlemas otsas. Tornide alakorrusel on kaarjad hõbedased nišid. Tornide ülakorrusel on neliksiiruse motiivid sõõrides. Teise korruse lõpetab sakmeline serv. Tornide kooniliste kivikatuste tippudes onkuldsedristid. Tornide vahelises müüris asuvas kaarjas, ülestõstetud langevõrega väravaavas on punasel taustal hõbedane kuueharulinetäht ja selle all otstest seina kinnitatudkett. Tornide vahel, müüri kohal hõljuvad ristatutena hõbedanevõti vasakult alt paremale üles, keelega ülespoole ja seda kattev kuldse käepidemega hõbedanemõõk paremalt alt vasakule üles.
1940. aastal koostatud Vabariigi Presidendi otsuse kavas on vapi kirjeldus järgmine: Tartu linna vapiks on kilbi punasel väljal hõbedane, sakmetega lossi kivisein lahtise värava ja kahe torniga. Kummagi torni koonusekujulisel katuseharjal on kreekakujuline kuldne rist. Väravas asetseb mustavärviline langevõre, selle all kuueharaline hõbedane täht; tähe all, otsadest seina kinnitatud, mustavärviline ahel. Tornide vahel värava kohal põikasendis kaheterane, sirge, hõbedane mõõk kuldse käepidemega vasakul all ja ristipandult hõbedase võtmega, mille keel pööratud ülespoole.
Võti ja mõõk värava kohal onTartu piiskopkonna ja linnakaitsepühakutePeetruse jaPauluse atribuudid.
AjaloolaseMalle Salupere andmeil on Tartu vapil kujutatud kaubalinna avatud väravat, mis esineb kõigi nendehansalinnade vappidel, kelle kaitsepühakuteks on Peetrus ja Paulus. Ekslik on aga levinud tõlgendus, mille järgi vapp kujutabTartu toomkiriku torne. Samuti ei ole Tartu vappi annetanudPoola kuningasStefan Batory, kes andisTartule lipu.[1]
"See vapp on pärit kolmeteistkümnendast sajandist, linna pitsatist,“ sosistas Luule, kelles tärkas vahel ajaloolane. „Võti avab linnaväravad rahutoojatele, mõõk suleb tee vaenuvägedele.“[2]
"Kunstiliselt veelgi väljapaistvam on aga kolmas pitsat, mille pitserid leidub real ürikuil a. 1347-1389. Üldjoontes sarnaneb see eelmisega, uue üksikasjana on tulnud aga juurde kuuetipuline täht väravas, langevõre ja tõkkeahela vahel. Seda tähte on püütud tõlgitseda Püha Maarja atribuudina, kuid teiselt poolt on arvatud, et see on paigutatud sinna ainult väravatühiku täiteks ja pitsatipildi kergema eristamise võimaldamiseks sarnastest, näiteks Riia omast. Nii on ju umbes samal ajal (vist a. 1347) Riias võetud tarvitusele uue pitsati pildis väravasse paigutatud lõvi pea. Tõenäoliselt on mõlemad pitsatid lõiganud üks ja sama isik."[3]