Taimehaiguste all mõistetaksepatoloogilisi protsesse, mis tekivadtaimes haigustekitaja (patogeeni) mõjul või taimedele ebasoodsate keskkonnatingimuste tagajärjel. Haigusega kaasnevad morfoloogilised muutused taimede ehituses. Haiguslike muutuste tõttu taime kasv ja areng pidurdub,saagikus ja saagi kvaliteet langeb ning taim võib täielikult hävida. Taimehaigusi põhjustavadseened,kiirikseened,bakterid,viirused,mükoplasmad,viroidid jaainuraksed, samuti ebasoodsad kasvutingimused.[1]
Taimehaiguste ajalugu on uuritud mitmesuguste tõendite põhjal.Fossiilsed leiud näitavad, et taimed haigestusid juba 250 miljonit aastat tagasi.Piiblis ja teistes varajastes kirjutistes on mainitud haigusi nagurooste,hallitus jalehemädanik, mis on aegade algusest põhjustanudnäljahädasid ning drastilisi muutusi rahvastikus ja majanduses. Lähiminevikus on kaugeleulatuvate tagajärgedega taimehaiguste puhangud olnud näitekskartuli-lehemädanikIirimaal (1845–1860);viinapuu-jahukaste ja-ebajahukastePrantsusmaal (1851 ja 1878);kohvirooste Ceylonis (nüüdSri Lanka; alates 1870. aastatest);puuvilla jalinafusarioosid; tubaka baktermädanik (1900. aastate algus);banaanidemust sigatoka jaPanama haigusKesk-Ameerikas (1900–1965);nisukõrrerooste (1916, 1935, 1953–1954); maisi pruunlaiksusAmeerika Ühendriikides (1970); banaanide Panama haigusAasias,Austraalias jaAafrikas (alates 1990); ja kohvirooste Kesk- jaLõuna-Ameerikas (1960 ja alates 2012). Taimehaiguste põhjustatud kahjud võivad avaldada märkimisväärset majanduslikku mõju, mis põhjustab taimekasvatajate ja turustajate sissetulekute vähenemist ning tarbijatele kõrgemaid hindasid.[2]
Taimehaiguste tekitajatest kõige suurema osa moodustavad seened, millest enamik on mikroskoopilised. Seentel ei oleklorofülli ja nad toituvad elavate taimede kulul või surnud orgaanilisest materjalist. Seene vegetatiivkeha moodustabseeneniidistiku ehkmütseeli. Enamikseenparasiite elavad taimedel, põhjustades neil ohtlikke haigusi. Levinumad seenhaigused on näiteks teraviljaderoostehaigused,kartuli-lehemädanik,juurviljadetõusmepõletik.[1]
Bakteritest põhjustatud haigused on taimede seas tunduvalt vähem levinud kui seenhaigused. Bakterhaigused vähendavad saagi kogust ja rikuvad kvaliteeti ning võivad selle isegi mürgiseks muuta. Bakteritest põhjustatud taimehaigusi nimetatakse bakterioosideks. Bakterid tungivad taimeõhu- javeelõhede, kõige sagedamini aga vigastatud kudede kaudu. Taime kasvuperioodil levivad bakterid tuule, vee või putukate abil, talvituvad nad agaseemnete sees või peal, viljakoristusjäätmetel,mugulates jajuurikatel.[1]
Viirustest põhjustatud taimehaigusi nimetatakse viroosideks. Viirushaigused on väga laialt levinud ja tekitavad taimedele eriti suurt kahju just sellepärast, et elutsevadtaimeraku sees. Viirused on üliväiksed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mida ei peetaorganismideks.Viirused avastati alles 19. sajandi lõpul, kui uurititubakamosaiiki. Peamised putuksiirutajad onlehetäid,tsikaadid,tirtslased jalutikad.
Eestis kahjustavad viirushaigused kõige rohkem kartulit,köögiviljadest agatomateid jakurke.[1]