Pill sarnanebbongoga. Seda kasutatakseHindustani klassikalises muusikas ja India popmuusikas. Termintabla tuleneb araabia sõnasttabl, mis tähendab trummi. Mängutehnika hõlmab sõrmede ja peopesade erinevaid asendeid, et luua mitmekülgseid helisid. Rannet kasutatakse surve avaldamiseks või liikumiseks teisele trummile, nii et see võimaldaks helikõrgust madaldada.
Instrument koosneb kahest käsitrummist, mis on erineva suuruse ja tämbriga. Mõlema trummi nahad on valmistatud kitsenahast. Nahad kinnitatakse ja pingutatakse kitse- või kaamelinahast tehtud nööridega, mida reguleeritaksegatta-nimeliste puukiilude abil. Häälestamine toimub spetsiaalse haamrikese abil.
Mõlema trumminaha peal on tärklisest valmistatud mustshāī (kagāb), mille kuju mõjutab trumminaha võnkumisest tekkivaid helisid ning annab tablale tema iseloomuliku heli.Shāī kvaliteedist oleneb iga individuaalse pilli hind.
Dāyāñ
Väiksem trummdāyāñ on reeglina valmistatud alt ahenevast poolenisti tühjaks õõnestatud tiigi- või roosipuupakust.Dāyāñ vibreerib kindlal helikõrgusel.Dāyāñi teised nimetused ondāhina,siddha jachattū.
Bāyāñ
Suurem trumm kannab nimebāyāñ. Kasutatakse ka nimesiddagga,duggī jadhāmā.Bāyāñ on valmistatud reeglinamessingist, kuigi kasutatakse ka odavamaid materjale nagualumiinium jateras. Kavask on hinnatud kui tihti liiga kallis materjal. Vanemadbāyāñid võivad olla ka puust. Bengali piirkonnas esineb ka savistbāyāñ-trumme.
Tabla sünnimaaks on India, instrumendi täpne sünnilugu on tuliste arutelude teemaks. Rebecca Stewart on oletanud, et tõenäoliselt saadi pill olemasolevate trummide –pakhhawaj,mridangam,dholhak janaqareh – koosmõjul. Tabla repertuaaris, ehituses ja mängutehnikas on sarnasusi eelnimetatutega. Võimalikuks tabla leiutajaks peetakse13. sajandi India luuletajatAmīr Khusrowd. Ta lahutasmridangami japakhawaji kaheks.
Tabla ehitus, mis meenutab Lääne savitrumme jatimpaneid, üldiselt toetab seisukohta, et tabla on hilisem leiutis. Esimene tõestatav tabla trummide mängija oli Ustad Suddhar KhanDelhist.