 | See artikkel räägib Nõukogude Liidu tanketist; USA soomusauto kohta vaata artiklitT27 |
T-27
| |
|---|---|
| Tanketi T-27 tehnilised andmed | |
| Mõõtmed | |
| Pikkus | 2,60m |
| Laius | 1,82 m |
| Kõrgus | 1,44 m |
| Kaal | 2,7 t |
| Kliirens | 240 mm |
| Meeskond | 2 meest |
| Relvastus | |
| Suurtükk | – |
| Suurtüki kaliiber | – |
| Suurtüki lahinguvaru | – |
| Kuulipildujad | 1×DT |
| Kuulipilduja kaliiber | 7,62 mm |
| Kuulipilduja lahinguvaru | 2500 padrunit |
| Soomus | |
| Torni esikülg | – |
| Torni küljed | – |
| Torni lagi | – |
| Korpuse esikülg | 10 mm |
| Korpuse küljed | 10 mm |
| Korpuse tagaosa | 10 mm |
| Korpuse lagi | 6 mm |
| Korpuse põhi | 4 mm |
| Mootor | |
| Mootor | FORD-AA või GAZ-AA |
| Mootori võimsus | 40 hj |
| Kiirus maanteel | 42 km/h |
| Kiirus maastikul | 16 km/h |
| Kiirus vees | – |
| Läbisõit maanteel | 110km |
| Läbisõit maastikul | 60 km |
| Läbisõit vees | – |
Tankett T-27 ehk lihtsaltT-27 oliNõukogude Liidus aastatel1931–1933 toodetudtankett, mida toodeti kokku 3297 masinat.
1920. aastate lõpul võeti Nõukogude Liidus vastu programm, mis nägi ette väikeste luuretankide (tankettide) väljatöötamise ning tootmise. Need masinad olid ette nähtud koostööks tankidegaT-18, kuid ka luureks ja sideks.
Aastatel1927–1930 projekteeris KB Üleliidulise Relvaarsenali ühing tanki T-16 (tanki MS-1 eelkäija) baasil tanketidT-17,T-21 (projekt),T-23 ja T-25 (projekt). T-23-st töötati välja kaks varianti, ilma tornita ja ümmarguse torniga. Järgnevalt projekteeritud T-25 oli aga kõigest tanketi T-17 edasiarendus.
Need ei olnud sugugi halvad masinad oma aja kohta, kuid seeriatootmise faasis oleks nende „lastehaiguste” kõrvaldamine nõudnud väga palju aega, selle tulemusena otsustati osta litsents tankettideCarden-Loyd Mark VI tootmiseks Nõukogude Liidus.
1930. aastal ostis Nõukogude LiitInglismaalt 26 tanketti Carden-Loyd Mark VI, mis said nimetuseks 25-V või K-25 (V – Vickers ja K – Carden Loyd) ja ka litsentsi nende masinate seeriatootmiseks. Kohe anti masinad seeriatootmisse, aastatel 1930–1931 plaaniti ehitada 290 tanketti ja edaspidi 400 masinat aastas. Põhiline tankettide ehitus hakkas toimuma Autotehases nr 2 (alates 1932. aastast tehas nr 37).
Nõukogude tankiehitajad ei kopeerinud inglise masinat üks-ühele, enne masina seeriatootmisse laskmist tehases nr 37 töötati masinale välja uus konstruktsioon. Suurendati korpuse mõõtmeid, laiendati roomikuid ja muudeti veermikku. Konstrueeriti seadeldis kuulipildujale ning tehti muidki muudatusi ja viimistlustöid. Konstruktsioonillisi muudatusi tehes arvestati Nõukogude vägede sõjalisi kogemusi, kohalikkukliimat jageograafiat.
Tankett muutus märgatavalt, sai uueks nimeks T-27 ja võeti RKKA käskkirjaga13. veebruaril 1931 relvastusse. Masinat hakkasid kohe tootma mitu tehast. Peamine tootmine jäi tehasesse nr 37, peale selle toodeti T-27 kaLeningradi tehases Bolševik jaNižni Novgorodis äsja valminud autotehases, praegune GAZ (ГАЗ).
Tanketi korpus oli valmistatud valtsitud soomuslehtedest, mis omavahel olid needitud ja osaliselt keevitatud elektrikeevitusega. Soomuse paksus esiküljel, külgedel ja ahtriosas oli 10, katusel 6 ning põhjal 4 mm. Meeskonna istekohtade kohale katusele olid tehtud ristkülikukujulised seestpoolt suletavad luugid.
Vaatlemine lahinguväljal toimus läbi spetsiaalsete vaatepilude, mis paiknesid korpuse ülemises esi- ja külgmises seinas. Masina soomus oli seestpoolt masina põhjast kuni 400 mm kõrguseni vooderdatud linase riidega, et muuta masin vettpidavaks jõekoolmeid ületades.
Tankett oli varustatud 7,62 mmkuulipildujaga DT (ДТ)1929. aasta mudeliga. 28 magasini olid paigutatudstellaaži, igas magasinis oli kindel arv padruneid, laskur sai magasinid kätte spetsiaalse trossmehhanismi abil.
T-27 mootor oli neljataktiline, neljasilindriline vesijahutusega, võimsusega 40 hjFord AA (GAZ AA) karburaatormootor (karburaator Ford-Zenit). See oli võimeline arendama 220 pööret minutis ning andis masinale maanteel maksimaalkiiruseks 42 km/h. Mootorit oli võimalik käivitadastarteriga, mille võimsus 0,7 kilovatti või käsivändaga. Kütusepaagid mahutasid 42 liitrit, sellega oli võimalik maanteel läbida 110 ja maastikul 60 km.
Transmissioon pärines samuti veoautolt Ford AA (GAZ AA), mis koosnes kuivast ühekettalisest raudkattegasidurist, neljakäigulisestkäigukastist,diferentsiaalist ja kahest külgmisest reduktorist.
Veermikus oli T-27-l kasutatud blokeeritud pooljäik tüüpi vedrustust, vetruvus saavutati teraslehtvedrude abil. Veermik koosnes kolmest kahe kanderattalisest vankrist. Esimesed suured rattad olid vedavad, mis haakusid roomikutega. Roomikute laius oli 150 mm.
Sidepidamisvahendid nii sisemiseks kui ka väliseks sideks puudusid, teiste masinatega suheldisignaallippude abil, mis oli tüüpiline Nõukogude tankidele tol ajal.
Punaarmees moodustati tankettidest mehhaniseeritud luureüksused.1932. aasta11. märtsi direktiiviga oli 1932. aasta lõpuks moodustatud 65 tankettidega varustatud pataljoni (igaühes umbes 50 masinat). Hiljem vähendati pataljonide arvu 23-ni.
1930. aastate alguses kasutati tankette üsna edukaltKesk-Aasias (Karakumi kõrbes) võitluseksbasmatšide vastu. Neid kasutati ratsaväe saatemasinatena ja staabimasinatena. 1933. aastal tankettide tootmine lõpetati, kuna need osutusid liiga kaitsetuteks isegi käsirelvade tule vastu. Samadele järeldustele jõudsid ka välismaised eksperdid pärast Carden-Loydi tankettide testimist reaalsetes lahinguoludes (Boliivia jaParaguay sõda 1932–1935 ningItaalia jaAbessiinia sõda 1935. aastal). Tanketid kaotasid oma eelised ja jäid teisejärgulisteks, neid kasutati peamiselt tankistide väljaõppeks. Peale selle oli mõni tankett üle antud lennuväljadele. Pärast ümberehitust sai T-27-st veok 37 ja 45 mmsuurtükkidele. Siiski olid oma eelised tankettidel T-27, näiteks masina lihtsus ja vähenõudlikkus ning väikesemõõdulisus, mis lubasid masinat transportida õhu teel, kasutada sellistes kohtades, kuhu muu tehnikaga nii lihtsalt ei pääse (näiteksmetsas). Nimelt tänu tankettidele hakati arendama transporditavaid tanke,soomustransportööre, kui ka amfiibtanke.1. jaanuariks1937 oli Nõukogude vägedesse alles jäänud 2547 tanketti T-27.
Mõningatel andmetel oli Nõukogude armee koosseisus1941. aasta 1. jaanuari seisuga 2157 tanketti T-27, osa neist võttis osa ka lahingutegevusestSuure Isamaasõja alguses ning osa neist „elasid” kuniMoskva lahinguni.1. detsembril 1941 osalesid mõningad masinad vasturünnakusJahrome rajoonis 71. üksikmereväe laskurite brigaadi koosseisus.
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:T-27 |
