Hispaania vallutas ja koloniseeris piirkonna16. sajandi keskel, asendades inkade valitsuse. Samas ei suutnud nadArauco sõjas alistada iseseisvaidmaputše hõime, kes elasid tänapäeva Tšiili kesk- ja lõunaosas. Pärast1818. aastal välja kuulutatud iseseisvust kujunes Tšiilist 1830. aastatel suhteliselt stabiilne autoritaarne vabariik.19. sajandil koges riik suurt majanduslikku ja territoriaalset kasvu. 1880. aastatel murti lõplikult maputšede vastupanu jaVaikse ookeani sõjas alistati Peruu ja Boliivia, mille tulemusel vallutati Tšiili praegune põhjaosa.[6]
20. sajandil toimus Tšiilis demokraatliku valitsemise tugevnemine, rahvastiku kiire kasv ja linnastumine. Majandus hakkas üha enam toetumavase ekspordile. 1960. ja 1970. aastatel süvenesid poliitilised vastuolud vasak- ja parempoolsete vahel, mis kulmineerusid1973. aasta riigipöördega, mil sõjavägi kukutas demokraatlikult valitud vasakpoolse presidendiSalvador Allende. Järgnes 17-aastaneparempoolne sõjaväeline diktatuurAugusto Pinocheti juhtimisel.[7] Selle aja jooksul kehtestati1980. aasta põhiseadus, viidi läbi mitmeid poliitilisi ja majandusreforme. Diktatuuri ajal toimunud repressioonides hukkus või kadus üle 3000 inimese. Diktatuur lõppes 1990. aastal pärast1988. aasta rahvahääletust ning võimule tuli tsentristlik ja vasaktsentristlik koalitsioon, kes valitses kuni2010. aastani.
Aastal 2009 oli Tšiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000.[8] Aastal 2002 oli elanikke 15 050 000.[9] Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 22,4 ning 2003. aastal 20,7 in/km².
10,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased.[10] Päritolu järgi on esindatud:
Põhjast tulnudindiaanlased asustasid tänapäeva Tšiili ala umbes 10 000 aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tšiilis olimaputšed. Oma riiki Tšiili indiaanlastel ei tekkinud.
Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tšiili põhjaosa, kuid üldiselt seisid maputšed inkade vallutusplaanidele vastu, hoolimata riikluse puudumisest. Verine kolmepäevaneMaule lahing peatas inkade vallutusedMaule jõel.
Eurooplased hõivasid Tšiilit aegamööda, mitte korraga. Maputšed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu.1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid1598. ja1655. aastal. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputšedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputšede vastupanu kaasa 1683. aastal Tšiilisorjanduse keelustamiseleHispaania kuninga poolt. Sellest hoolimata olid hispaanlaste ja maputšede suhted pingelised.
Tšiili oli üsna väike koloonia, mis piirdus läänes ookeaniga, lõunas maputšedega, idasAndidega ja põhjasAtacama kõrbega. Seetõttu sai Tšiili üheks kõige homogeensemaks ja tsentraliseeritumakskolooniaks Hispaania Ameerikas. Lisaks maputšedele ohustasid Tšiilit ka teised Euroopa riigid, mistõttu oli Tšiilil suhteliselt suur sõjavägi. Näiteks vallutasFrancis Drake1578. aastal Tšiili peamise sadamaValparaiso.
Koloniaalperioodi lõpuks elas Tšiilis umbes pool miljonit inimest, kellest 300 000 olidmestiitsid ja 150 000kreoolid.[29]
Tšiili iseseisvumisele aitas kaasa asjaolu, et1808. aastal omastasNapoleoni vendJoseph Bonaparte vägivaldselt Hispaania trooni.18. septembril1810. aastal moodustati Tšiilis rahvuslikhunta, kes kuulutas Tšiili autonoomseksvabariigiks Hispaania kuningriigi koosseisus. Oma riigipeaks tunnistasid nad Hispaania kukutatud kuningaFernando VII.
↑Contacto Interlingüístico e intercultural en el mundo hispano.instituto valenciano de lenguas y culturas. Universitat de València Cita: "Un 20% de la población chilena tiene su origen en el País Vasco"
.svg)
.svg)
