Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurelesündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta).Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat).
Reformid on jäänud poolikuks.Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud suurintressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis suur (vähemalt 10%)inflatsioon, kasvav makromajanduslikvolatiilsus ja nõrkpangandussektor.
2000. aasta lõpul tekkis kasvavajooksevkonto defitsiidi ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu,likviidsuskriis, mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmiseliiri järele ningintressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk panganduskriis,siseriikliku riigivõla oluline suurenemine ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga rangefiskaalpoliitika, sügavamad struktuurireformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt.
Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad javaluuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja2003 hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusiIraagi sõja eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus on siiski endiselt väga habras ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu raskendavad ülemaailmse majanduskasvu aeglus ja poliitilised pingedLähis-Idas.
Türgil on hulk kahepoolseid investeerimis- ja maksulepinguid (sealhulgasUSA-ga), mis tagavad kapitali vaba tagasiviimise ning väldivadtopeltmaksustamise. Otsestevälisinvesteeringute kogumaht oli novembris 2002 siiski ainult 15,7 miljarditUSA dollarit ning aastane otseste välisinvesteeringute maht on alla miljardi dollari aastas. Asi on selles, et investoridon mures[küsitav] poliitilise ja makroökonoomilise ebakindluse, koormavate regulatsioonide ning riigi suure rolli pärast majanduses.
Türgi püüabinvesteerimiskliimat parandadabürokraatia vähendamisega, investeeringute tõkestamise lõpetamisega jaintellektuaalse omandi kaitse õigusraamistiku tugevdamisega. Investeerimist pidurdavad välisinvestoritega seotud vaidlused ning mõned poliitikast tulenevad tegurid, näiteks koolatoodete kõrge maksustamine ja lüngad intellektuaalse omandi kaitses. On käimas mitmeteriigiettevõtete, sealhulgas riikliku alkoholi- ja tubakaettevõtte ning naftatöötlemisettevõtteerastamine.2004. aastal on plaanis erastada telefoniettevõte ja mõned riiklikud pangad. Valitsus onWTO-s kohustunud liberaliseerima 2004. aasta alguses telekommunikatsioonisektori.
Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast.
Umbes 37% maast sobibmaaharimiseks ja veel 12%karjakasvatuseks. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks.
Palju kasvatatakseteravilja, valdavaltnisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakseotra. Vähesel määral kasvatatakse karukist,maisi jariisi.
Pea igal 21. sajandi aastal on turismiga seotud näitajad Türgis kasvanud[7] ja tegemist on olulise osaga riigi majandusest. Türgi kuulub turistide sihtriikide esikümnesse ning enamik turiste saabub riikiSaksamaalt jaVenemaalt.[7]
