Tõnis Tatar (sündinud12. mail1980) oneestikunstiajaloolane,õppejõud jatõlkija.
Tõnis Tatar õppis Tartu Ülikoolis aastatel 2000–2005bakalaureuse-, 2005–2008magistri- ja 2008–2015doktoriõppes.[1] Ta kaitses 2005. aastalbakalaureusekraadi (kunstiajaloo-alane bakalaureusetööJoseph Beuysist – "Peatükke Joseph Beuysi loomingust"[2][3]) ja 2008. aastalteadusmagistri (Magister artium) kraadikunstiajaloos (väitekiri "Olav Marani kunstnikutee"; juhendajaJaak Kangilaski,retsensentSirje Helme)[4][2].
Doktorandina astus Tatar üleskunstiajaloo õppetooli juuresmagistritööde kaitsmisel 2013. aastal retsensendina ja 2015. aastal juhendajana.[2]
2015. aasta juunis kaitses Tõnis TatarTÜ filosoofiateaduskonnas kunstiajaloo õppetooli juures kolmanda eesti ajaloolasena pärastEesti taasiseseisvumistväitekirjaga "Kolmas tee Eesti NSV kunstis: avangardi ja võimumeelsuse vahel" (juhendajadJaak Kangilaski jaJuhan Maiste, retsensendidSirje Helme jaSzczecini Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professorJörg Hackmann[5])filosoofiadoktori kraadi kunstiajaloos.[6][2]
Aastatel 2005–2013 töötas taTartu Kunstimuuseumis.
Alates 2012. aastast töötab ta Tartu Ülikoolis. Ta oli aastatel 2012–2017TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudikunstiajaloo osakonnas referent.[1] Ta töötab 2017. aasta veebruarist Tartu Ülikoolis kunstiajaloolektorina..[1]
Eesti 20. sajandi kunsti ajalugu; Eesti kunstiajalugu nõukogude perioodil; 20. sajandikunstiteooriad.[1] Lisaks uurib taneuroesteetikat (kognitiivteaduste haru[7])[8].