Suurvürst (vene keelesвеликий князь,leedu keelesdidysis kunigaikštis,ungari keelesnagyherceg,ladina keelesmagnus princeps,saksa keelesGroßfürst,soome keelessuuriruhtinas,rootsi keelesstorfurste) oli10.–20. sajandini sõltumatutevene valitsejatetiitel,18. sajandist alates ka osadekõrgaadlike tiitel Venemaal.13.–16. sajandil nimetati suurvürstideks ühtlasiLeedu ja perioodil1581–1917 kaSoome monarhe.
Naissoost suurvürst onsuurvürstinna.
Venemaal on suurvürsti tiitli kasutamine eri ajaperioodidel märkimisväärselt erinenud. Tiitel võeti esimesena kasutuseleKiievi-Vene riigis10. sajandil ja anti algselt kõigilesuveräänsetele valitsejatele. Esimese suurvürstina on nimetatud legendaarset valitsejatOlegi, kes suri kas aastal912 või922. Kuigi üldlevinud arusaama kohaselt oli suurvürst ikkagi ainultKiievi vürst, kasutasid seda tiitlit ka teised valitsejad, kes ei tunnistanud Kiievi-Vene valitseja ülemvõimu.
Kui Kiievi-Vene riik12. sajandi keskel lõplikult lagunes, läks suurvürsti tiitel üleVladimir-Suzdali valitsejatele. Ka sellel perioodil jätkus olukord, kus suurvürsti tiitlit võis paralleelselt kasutada mituosastisvürsti.
Venemaa edasise feodaalse killustumise käigus 12.–14. sajandil hakkasid ennast suurvürstideks nimetama kõik need valitsejad, kellele allusidvasallidena teised vürstid. Nii kandsid suurvürsti tiitlitTveri,Rjazani,Smolenski,Nižgorodi,Galiitsia-Volõõnia jaMoskva vürstid.
Moskva vürstiriigi tugevnedes 14. sajandil hakati suurvürsti tiitlit kasutama peamiselt seoses selle riigi valitsejaga. Moskva vürstIvan I võttis endale ametlikult suurvürsti tiitli aastal1328, kui ta tõusisVladimiri troonile. Tema järglaneSemjon Uhke (1340–1353) hakkas ennast nimetama kogu Venemaa suurvürstiks.
Olles koondanud valdava osa Vene vürstiriikidest oma võimu alla, reserveeris Moskva suurvürstVassili III1521. aastal tiitli kasutamise ainuõiguse endale ja oma järglastele. Kui1547. aastal võttis tollane Moskva valitsejaIvan IV endale tiitli "tsaar" (царь), säilitas ta täieliku aunimetuse ühe osana ka suurvürsti tiitli.
KuiPeeter I reorganiseeris1721. aastal Moskva SuurvürstiriigiVenemaa Keisririigiks, sai valitseja põhitiitliks "keiser" (император). Ka nüüd säilis suurvürsti nimetus osana keisri ametlikust tiitlist –"...Kaasani, Astrahani ja Siberi tsaar, Smolenski, Tveri, Vjatka ja teiste maade suurvürst".
18. sajandil hakkas suurvürsti (ja suurvürstinna) tiitel edasi kanduma ka valitseva keisri või keisrinna lastele. Lõplikult kinnitas monarhi laste õiguse neid tiitleid kanda keiserPaul I oma määrusega5. aprillil1797. Perioodil 1797–1886 võis suurvürstiks või -vürstinnaks nimetada valitseja järglasi kuni neljanda põlveni, perioodil 1886–1917 teise põlveni.
Suurvürsti või -vürstinna tiitel osutas sellest ajast peale inimesele, kellel on õigus pretendeerida Venemaa troonile. Nii lähenes seeEuroopas kasutatavaleprintsi tiitlile, kuid ei võrdsustunud sellega kunagi. Näiteks jäi valitsejale õigus suurvürsti tiitel tagasi võtta, kui seda kandva isiku tegevus oli vastuolus 1797. aasta määruses sätestatud tingimustega.
Suurvürsti või -vürstinna kõnetamiseks kasutati pöördumist "keiserlik kõrgus".
Alates13. sajandist nimetati suurvürstideks kaLeedu valitsejaid.1432. aastast olid Leedu suurvürstideks1385. aastal sõlmitudKreva uniooni tulemuselPoola kuningad, kuid need kaks trooni olid lahus, olles küll alates1444. aastast ühendatud valitseja isiku kaudu (personaalunioon, välja arvatud aastatel1492–1501 ja aastatel1544–1548). Kui Leedu alad läksid1569. aastal sõlmitudLublini uniooni alusel lõplikult Poola koosseisu, lisati Leedu suurvürsti tiitel täiendava osanaPoola kuninga tiitlile. Tiitel läks1793. aastal pärastkolmandat Poola jagamist üle Vene keisrile ja kadus koosmonarhia hävinguga Venemaal1917. aastal.
Lääne-Euroopas ei olnud suurvürsti tiitel kasutusel.10. sajandil kandsid suurvürsti tiitlit mõnedUngari valitsejad. Küll onSoomemonarhe alates16. sajandist nimetatud suurvürstideks: aastatel1581–1809 kandis seda tiitlit vastavaltRootsi kuningas ja 1809–1917 Venemaa keiser. Aastatel1765–1918 oliAustria keiser ühtlasiTransilvaaniaSiebenbürgeni suurvürst (Großfürst).
