See artikkel räägib Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist; Suurbritannia saare kohta vaata artiklitSuurbritannia saar; Inglismaast, Šotimaast ja Walesist koosneva piirkonna kohta vaata artiklitSuurbritannia (piirkond); varasema kuningriigi kohta vaata artiklitSuurbritannia kuningriik.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
inglise United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
gaeli Rìoghachd Aonaichte na Breatainne Mòire is Èireann a Tuath
iiri Ríocht Aontaithe na Breataine Móire agus Thuaisceart Éireann
korni Rywvaneth Unys Breten Veur ha Kledhbarth Iwerdhon
kõmri Teyrnas Unedig Prydain Fawr a Gogledd Iwerddon
šoti Unitit Kinrick o Great Breetain an Northren Irland
2017. aasta seisuga oli Suurbritannia hinnanguline elanike arv 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn onLondon. Suurbritannia riigikord onkonstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 2022. aastast kuningasCharles III.
Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaidkeldi keeli. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigisde jure tunnustatud ainultkõmri keel. Suurbritanniade facto riigikeel ongermaani keelte hulka kuuluvinglise keel.
Riigi tavanimi eesti keeles onSuurbritannia. Ametlikes tekstides peetakse sobivaks kasutada ka lühinimeÜhendkuningriik[5] (lühendÜK), mis vastab sõna-sõnalt inglise keeles kasutatavale tavanimeleUnited Kingdom (UK). Suurbritannia ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (inglUnited Kingdom of Great Britain and Northern Ireland).
Mõnikord kasutatakse nüüdse riigi nimena ka nimeInglismaa, kuigiInglismaa ei ole tänapäeval omaette riik, vaid üks Suurbritannia ajaloolisi osi. Sellist nimekasutust peetakse mööndavaks mitteametlikes tekstides.[5][6]
Inglismaa kuningasJames I, kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril1604 oma tiitliksSuurbritannia kuningas. Lepingus "Treaty of Union" (1706) ja seaduses "Act of Union" (1707), mille põhjalInglismaa jaŠotimaa ühendati, anti uuele ülesaarelisele riigile nimeksSuurbritannia (Great Britain). Samades dokumentides esineb ka sõnaühendUnited Kingdom ('ühendkuningriik'), kuid seda peetakse pigem kirjelduseks. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel1707–1800 eksisteerinud riigi kohta nimeKingdom of Great Britain ('Suurbritannia kuningriik').[viide?]
1922. aastal said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasidIiri Vaba Riigidominiooni õigustes; ülejäänud krahvkonnad (Põhja-Iirimaa) jäid Suurbritannia koosseisu. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.
Rahvaloendused toimuvad Suurbritannias iga 10 aasta järel. Viimane rahvaloendus leidis aset 2001. aastal ja selle järgi elas Suurbritannias 58 789 194 inimest.CIA järgi oli Suurbritannia 2010. aasta rahvaarv hinnanguliselt 62 348 447 inimest.[7]
Suurbritannia elanike oodatav keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Sündimuskordaja on 12,34 promilli ja suremuskordaja 9,33 promilli.[7]
2007. aasta andmete järgi onAIDSi nakatunud 77 000 inimest.[7]
Suurbritannia suurimad impordiartiklid on tööstuskaubad, masinad, kütused ja toidukaubad. Suurbritannia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 12,87%, Ameerika Ühendriigid 9,74%, Hiina 8,88%, Holland 6,94%, Prantsusmaa 6,64%, Belgia 4,86%,Norra 4,84%, Iirimaa 4,01% jaItaalia 3,99% (2009).[7]
Suurbritannias on 505 lennujaama, millest 306 hoovõturajad asfalteeritud. Lennuvälju, millelennurada on pikem kui 3047 m, on üheksa. Helikopterite maandumisväljakuid on 11.[7] Suurbritannia suurim lennujaam onLondoni Heathrow' lennujaam, mis 2009. aastal teenindas 66 036 957 reisijat. Rahvusvaheliste reisijate arvu poolest on Heathrow' lennujaam maailma suurim. Suurbritannia rahvuslik lennufirma onBritish Airways, reisijate arvult suurim oneasyJet.
Suurbritannias on 16 454km pikkuneraudteevõrk. Suurbritannia teedevõrk on 394 428km pikk.[7]
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik otsustas rahvahääletusega astuda ühepoolselt väljaEuroopa Liidust. Väljaastumine jõustus31. jaanuaril2020. Üleminekuperiood kehtis 2020. aasta lõpuni. Lahkumist nimetatakse kõnekeelesBrexitiks.
↑Mõned autorid (näiteksLauri Vahtre) kasutavad teadlikult Suurbritannia kohta nimeInglismaa. Inglismaaks on riiki nimetatud ka näiteks raamatus "XIX olümpiamängud: Mexico 1968" (Tallinn 1970).
.svg)
