See artikkel räägib kiriku lõhenemisest õigeusu ja katoliku kirikust; vastupaavstide ajajärgu kohta katoliku kirikus vaata artiklitSuur skisma
Kristluse levik 2.–14. sajandini[ 1] [ 2] Suur kirikulõhe ehkSuurskisma olikiriku lõheneminekreekakatoliku roomakatoliku kirikuks 1054 . aastal, kui Roomapaavst jaKonstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikkukirikuvande alla panid.
Kirikulõhe ei muutnudkristlikus kirikusapostlite poolt määratud apostellikku järjepidevust egahierarhiat : üksikutekoguduste karjasteks olidpreestrid , piirkondade üle olid karjastekspiiskopid ning kõikide piiskoppide, preestrite ja kirikute vaimseteks nõuandjateks olidpatriarhid .
Kristlikus maailmas oli viis patriarhi:
Omavahel olid nad võrdsed ning pidasid tähtsate otsuste tegemiseks üheskooskirikukogudel nõu. Kellelgi polnud absoluutset võimu teiste üle. EtKristus oli määranud enda järeltulijaksPeetruse , kes sai pärimuse järgi esimeseks Rooma paavstiks, siis pidas Rooma patriarh end teistest tähtsamaks.
9. sajandil hakkasididakirik (kreekakatoliku kirik ) jaläänekirik (roomakatoliku kirik ) üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma ja ei soovinud tunnistadaBütsantsi keisri ülemvõimu, kuna Euroopas oli10. sajandist ilmaliku võimu keskmeks kujunenudSaksa-Rooma keiser , kes hoidis enda kontrolli all suurt osa Euroopast. Etõigeusu kirik ei soovinud alluda ega muutausutunnistust (kokkuvõtlikkuuskumuste loetelu, mida iga usklik peab antudreligioonis uskuma ), nagu soovis paavst, viis see 1054. aastal kirikulõheni. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. Enne suurt kirikulõhet 1054. aastal taunisBütsantsi keisri kontrolli allKonstantinoopolis asunudKonstantinoopoli patriarh Michael I Keroulários (Michael Cerularius)Rooma paavsti Leo IX tegutsemist Konstantinoopoli patriarhi jurisidiktsiooni alla kuuluvatel aladel, kuna Leo IX pidas1050 . aastalSipontos sinodi ja määras vaimulikHumbert 'iSitsiilia piiskopiks.
Patriarhi korraldusel asuti Konstantinoopolis sulgemaladina riituse kirikuid ja taga kiusama ladina kiriku kommete järgijaid. Paavst saatisseptembris 1053 patriarhile kirja, milles taunis ladina kiriku vastast tegevust ja õigustas ladina riituse kombeid.
Diplomaatiliste kõneluste läbikukkumisel saatisBeneventos viikingite käespantvangis viibinud paavstjaanuaris 1054Konstantinoopolisse Humberti juhtimisel delegatsiooni, kuhu kuulusid kaFriedrich Lotringist (Frédéric Lotringist) ja Amalfi piiskop Pietro.Legaatidel oli kaasas dokument, kus oli esimest korda juttuConstantinuse kingitusest . Legaadid saabusid Konstantinoopolisseaprillis 1054. KuiBütsantsi keiser Konstantinos IX võttis legaadid pidulikult vastu, siis patriarh keeldus nendega kohtumast. Läbirääkimiste edutul lõppemisel asetas Humbert16. juulil 1054Hagia Sophia altarile bulla , millesekskommunitseeriti patriarh ja tema järgijad. Rooma delegatsioon asus18. juulil Monte Cassino kloostri jaoks keisrilt saadud kingitustega tagasiteele, patriarh vastas24. juulil aga paavsti ekskommunitseerimisega.
Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel:
püha vaim lähtub vaid isast armulaual said kõik nii veini kui leiba hapendatud leib kolme sõrmega ristimärk teenistus oli lubatud kohalikus keeles vallalisus vaid munkadel
Alates1960. aastatest on kirikud hakanud üksteisele lähenema. Kirikuvanded on tühistatud. Ametlikult on taastatudarmulauaosadus .
