Järvistu hakkas tekkima umbes 14 000 aastat tagasi sulamisvetest, mil oli lõppemas viimanejääaeg.
Suur järvistu on suurim mageveejärvistu planeedilMaa, kogupindalaga 244 106 km². Kogumaht on 22 671 km³, jäädes mõnevõrra allaBaikali järvele.Ülemjärv onKaspia mere järel pindalalt teine järv maailmas, samas olles planeedi suurimaks mageveejärveks. Ülemjärve kogumaht on suurem kui ülejäänud nelja järve kogumaht kokku, seal asub ka järvistu sügavaim kohtSiskiwiti sügavik (-406 m).
Suure järvistu hüdroloogilises süsteemis leidub veel järvesid. Neist suurimatNipigoni järve, mis asub Ülemjärvest põhja pool, nimetatakse vahel ka kuuendaks suureks järveks. Temast tunduvalt väiksematSaint Clairi järve, mis jääb Huroni ja Erie järve vahele, ei loeta suureks järveks. Michigani ja Huroni järve ühendab kaheksa kilomeetrit laiMackinaci väin ning need moodustavad hüdrograafiliselt ühe järve.