Tartu maantee on kohalik tee (tänav)Tallinnas. Tänava pikkus on 4,9 km.[1] Pronksi tänava ristmiku ja linnapiiri vahel kattub tänavTallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteega. Tänav kattub ühtlasi samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast väljaAssaku viaduktini.
City Plaza, Tartu maantee 2Tallinna Jaani seegi kirikVaade Tartu maantee tupikalgusele jaKivisilla tänava ristmikule. Vasakul Tartu maantee 2, City Plaza ja Tartu mnt 6 ning paremal, Tartu mnt 7 hooneTartu maantee 6
Pärast Keldrimäed riivab Tartu maantee lääne pool laiuvatJuhkentali asumit, kuhu suunduvadOdra jaMasina tänav. Seal tõuseb Tartu maantee kaldega: ees seisab Lasnamäe serv, millelt avaneb vaade seljatagustele vanalinna kirikutornidele. Idas algabLasnamäe linnaossa kuuluvSikupilli asum. Tartu maanteel kulgenud trammitee pöördub enneLasnamäe tänavat piki nõlva kirdesse. Sikupillist jõuab Tartu maanteele kaPallasti tänav.
Pärast liiklussõlme jääb läändeÜlemistejärve asum, kuhu maanteelt avaneb kohati vaadeÜlemiste järvele ja ära paistab kaLinda kivi. Idas ääristab maanteedÜlemiste keskuse jaTallinna lennujaama parklate avarus, nende vahel siirdub Ülemiste asumisseLennujaama tee. Selles lõigus iseloomustavad Tartu maanteed vaade lennujaamale ning tihti madalal üle pea vihisevad maanduvad või õhku tõusvad lennumasinad.
Tartu maantee 1 (algselt Suur-Tartu maantee 1, mis suundusVene turu sihist,Kalevi aia suunast tänapäeva Tartu maantee suunas. Suur-Tartu maantee 11 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitektRudolf Otto von Knüpffer), 1917. aastal kolis hoonesseTallinna Kunsttööstuskool. Aastatel 1922–1923 lisati algsele hoonele arhitektTõnis Mihkelsoni projekti järgi kolmas korrus jamansardkorrus. 1965–1974 läbis toonaneERKI hoone järgmise uuenduskuuri, vana maja ümber ehitatiPeeter Tarvase projekti järgi ning selle tulemusena sai maja endale pika neljakorruselise põhikorpuse ning tiibkorpuse koosvestibüüli,aula,võimla ja töökodadega. 2010. aastal lammutatiEesti Kunstiakadeemia hooned, EKA ise kolis mujale.
Tartu maantee 2,City Plaza. Hoone valmis 2004. aasta mais.
Tartu maantee 7 (algselt Tartu mnt 17 //Villem Reimani 28), endine Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitektBoris Tšernov. Hoone esimese korruse äripinnal asusEesti NSV ajal kalakauplusKalur.
Tartu maantee 10, elu- ja ärihoone (DNB Pank, TornimäeMini-Rimi), valmis 2003
Tartu maantee 16B, äri ja eluhoone. ArhitektIndrek Pottisepp, valminud 2001. aastal.
Tartu mnt 17
Tartu maantee 17, kasutusel lõbustusasutuste hoonena. Algselt1980. aasta olümpiamängudeks avatud valuutapoena ehitatud hoone näol on tegemist ainulaadse hoonetüübiga Eesti arhitektuuriajaloos. Hoone ehituskvaliteet oli ajastu kohta väga kõrge, ehitaja oli Soome firma Keskus-SATO. Klinkertellistest "müüridega" kindlusetaoline sümmeetriline hoone on siiski eksimatult modernistlik, meenutades nii väliselt kui ka lehvikukujulise plaani poolestAlvar Aalto projekteeritud ehitisi. Kolmekorruselises hoones oli läbi hoone kõrguse ulatuv kaldlaega müügisaal, kus müügipinnad paiknesid rõdudel. Hoone välisperimeetril külgnesid müügisaaliga laod. Kahte ülemist korrust läbis kunstimüügisalong koos väikese baariga[3]. AlgneTallinna Tööstuskaubastukaupluse Turist hoone, arhitektidPeep Jänes,Henno Sepmann (1983). Hoones tegutsesid kaEesti Sotsiaalpank[4] ja ööklubi Parlament.[5]
Tartu maantee 23
Tartu maantee 18, 12-korruseline büroo ja korterelamuhoone, kus asub kaBigbank
Tartu maantee 28, stalinistlik korterelamu[8], Dvigateli elamukvartal, valmis 1957[9] Tartu maantee 28 hoone esimesel korrusel tegutsesEesti NSV ajalkauplus Kommunaar ja hiljemTipa-Tapa.
Tartu maantee 30, stalinistlik korterelamu[10], Dvigateli elamukvartal
Tartu maantee 32, stalinistlik korterelamu[11], Dvigateli elamukvartal
Tartu maantee 33, Tartu maantee laiendamisel lammutatud hoones tegutsesEesti NSV ajalTallinna Tööstuskaubastu kaupluse "Rauakaubad" filiaalkauplus nr 38[12].
Tartu maantee 44, Seiklusjutte Maalt ja Merelt pubi ja klubi. Algses Suur-Tartu maantee 44 hoones asus 1909. aastal avatud Keisrinna Aleksandra Feodorovna nimeline Tütarlaste Algkool.
Tartu maantee 45 asus Eesti NSV ajal Presstööstus „Plasteliit".
Tartu maantee 46 asus tänaseks lammutatud kahekorruseline puumaja
Tartu maantee 47, 7-korruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel. Hoones tegutses varemTallinna Tööstuskaubastu kauplus Torupilli Rauakaubad.
Tartu maantee 49, 1973. aastal ehitatudEha Keskus (Maxima X, Regalia), endine kinoEha hoone
Tartu maantee 50, 2011. aastal valminud kaheksakorruseline büroo- ja kortermaja
Tartu maantee 52 //Gildi tänav, 2017. aastal valminud 13 korruseline korterelamu äripindadega
Tartu maantee 53 //Lastekodu 23, viis kortermaja, valmisid 2017, arhitektidMartin Aunin jaMarti Kahu. Tartu maantee 53 asusEesti NSV ajal ENSV Siseministeeriumi juures asunud Ametkonnaväline Valvevalitsus.
Tartu maantee 55 // 59, 1988. aastal ehitatud 5-6-korruseline korterelamu, äripindadega esimesel korrusel, shVana Baskini Teater
Tartu maantee 64 //Odra 1, arhitekt:Otto Schott, valmis 1902. aastal
Tartu maantee 67, 1935. aastalKarl Tarvas projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega
Tartu maantee 68, 1924. aastalEugen Habermanni projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega. Ümberehitus 1931. aastal, mil lisati kaks korrust. Algselt J. Otsa üürimaja. Eesti NSV ajal asus hoonesTallinna II Toidukaubastukauplus Kiiev filiaalkauplus nr. 3[7].
Tartu maantee 69
Tartu maantee 70, 1959. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu,tüüpprojekt 1-432
Tartu maantee 73, elu- ja ärihoone (Tartu maantee saun). 1882. aastal[18] tegevust alustanudBrandmanni saunana tuntud hoone on ehitatud 1881. aastalNikolai Thammi projekti järgi. Hoone I korrusel olid eraldi meeste ja naiste saunad leiliruumiga ning pesumaja, teisel korrusel eraldi privaatsed pesemisruumid vannidega ja pesumaja triikimine ja kuivatamine. II korruse parempoolses tiivas oli eraldi suur omaniku korter[19].Eesti NSV ajalteeninduskombinaadi Kiir saun nr. 4 ja hoones asus kaTallinna II Toidukaubastukauplus Kiiev filiaalkauplus nr. 5[7].
Viru väravate juurest lõuna poole suunduv Tartu maantee on üks vanemaid Tallinna sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli kaNarva maanteelt ära pööravPiibe maantee, on teed varem kutsutud ka Paide ja Põltsamaa maanteeks.[22]
Tallinna linna ja Tartusse viiva tee kaart, 1810Tallinna linna ja Suur-Tartu maantee kaart, 1914
Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealaseeslinn, kus asus 1237. aastal esimest korda mainitudJaani seek. Jaani Seegi ehk Püha Ristija Johannese hospidali keskaegne kompleks paiknesTallinna linnamüürist umbes poole kilomeetri kaugusel kagus, Härjapea jõe ja Vana-Tartu maantee ristumiskohal. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kuiNarva maantee ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.[23] Tartu maantee algus oli üks vanemaid asustusalasid väljaspoolTallinna vanalinna, kui meri veel ulatuskesklinna piirkonnasNarva maanteeni ja kaugemale, kulges Tartu maantee tee mööda praegustRaua tänavatPirita jaViimsi kanti. Tartu maantee alguses üleHärjapea oja ehitatud kivisilla järgi sai eeslinn hiljemalt 18. sajandil nimeKivisilla eeslinn[24].
Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeidLasnamäelt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõikFilmi tänavast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastalWierscher und Jerwischer Weg (Viru jaJärva maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kuiWinter wäg uthur Landet.[25]
Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli1817. aastal kuus silda.[26] Maantee algust kuniHärjapea jõe sillani nimetati Silla jaKivisilla tänavaks (Steinstrasse,Brückstrasse,Steinbrückstrasse). 1723. aastal on toodud selle eestikeelne nimi Prügulits, mis on ilmselt moonutatud saksa keelest.[25] 19. sajandi algul nimetati Tartu maantee piirkonda Tartu eeslinnaks.
Kivisilla-tagust osa on nimetatud mitmeti, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.[25]
1817. aastal, reformatsiooni 300. aastapäeva mälestuseks asutati TallinnasLutheri nimeline lastekodu, mis tegutses 1852. aastast[27] hoones Suur-Tartu maantee 62[28] (hilisem aadress Tartu mnt 50[29],Laulupeo tänava vastas). Lastekodu asutajad ja esialgsed ülalpidajad olidTallinna Oleviste kogudus, tolleaegneTallinna bürgermeisterCarl Johann Salemann ja Oleviste koguduse ülempastorChristian Gottlieb Mayer. 1919. aastani kandis asutus Dr. Martin Lutheri nimelise Kasvatusmaja nime. Selle asutuse ülalpidamiseks saadi vahendeid vabatahtlikest annetustest, kapitali inertsidest ja 1853–1882 linna omanduses olnudVanamõisa mõisa tuludest, kui 1842. aastal läks lastekodu Tallinna linna ülalpidamisele ja 1887. aastast[30]Tallinna Linnavalitsuse ülalpidamisele. Aastatel 1919–1922 kandis asutus Martin Lutheri Vaeslaste Kasvatusmaja ja Kool nime (kool oli ühtlasi 26. algkool) ning 1940. aastast kandis sealne asutusTallinna Linna III Lastekodu nime. Tallinnas tegutses 20. sajandi esimesel poolel ka Jaan Poska nimeline lastekoduSuur-Pärnu maantee 29[31],Lutheri vabriku kõrval[32] ja Piiskop Plato nimeline lastekodu.
5. juunil1867 toimus Suur-Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseksÜlemiste järve üleujutuste eest.Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kustHärjapea jõgi voolas Suur-Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigiJuhkentalis (praegu asub sel kohalTiigiveski park jaKalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Suur-Tartu maantee jaMaakri tänava lähikonna. Suur-Tartu maantee oliMõigust kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Suur-Tartu maantee kuniKivisillani vee all. Pärast üleujutustest rikutud Suur-Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Suur-Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.[26][33]
Suur-Tartu maantee 1930. aastateTallinna kaardilTartu maantee jaVene turu nurk 1938. aastalTartu maantee piirkond (1942)
1890. aastal ehitati aadressile Suur Tartu maantee 11 (hiljem Tartu maantee 1) vene õppekeelega tütarlastegümnaasiumi hoone, arhitektRudolf Otto von Knüpffer. 1917. aastal asus hoonesseTallinna Linna Kunsttööstuskool. Suur-Tartu maantee 11 kunsttööstuskooli krundil asusid neli hoonet: kooli kivist peahoone, väiksem hoone kantselei ja korteritega, kooliteenija ja pesuköögi maja ning veel üks väike, ühekorruseline puust majake. Selles väikeses majakeses asus tütarlastekooli ajal raamatukogu, hiljem elas seal kooli kojamees. 1917. aasta lõpus tegutses majakese salakorteris kolmeliikmelineEestimaa Päästmise Komitee ööl vastu ajaloolist24. veebruari 1918. 1933. aastal pandi Päästekomitee kasutatud majakesele valgest marmorist kuldsete tähtedega mälestustahvel[34]. 1922 ehitatiTallinna Linna Kunsttööstuskooli hoonele peale kaks korrust. Kool vahetas ka nime. 1968. aastal valmisENSV Riikliku Kunstiinstituudi hoone juurdeehituse I järk ja seejärel tehti vanale peahoonele keerukas ümberehitus ja valmis koolimaja juurdeehituse II järk. Kõik need hooned lammutati 2010. aastal.
1904. aastal valmis Suur-Tartu maanteel (nüüd Tartu mnt.23) paekivist 2-korruseline koolimaja, mille ehitusprojekti koostas insenerCarl Gustav Jacoby, kus koolijuhatajaks oliKustav Ollik.
Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaaniTartu maantee uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt TallinnastPõltsamaani. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võideldamajanduskriisi vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.[35]
Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed TallinnastAssakuni.[35] Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
_(14578696217).jpg)
