Sukulentidel on mitmesuguseid kohastumusi, millega vähendatakseniiskusekadu, säilitatakse ja hangitakse vett. Ühelgi sukulendil ei ole kõiki neid tunnuseid.
Kui lehed ja/või vars on kaetud karvakeste või tiheda vahaja kirmekutiikulaga, vähendab see aurumist. Ümmargused lehed vähendavad lehepindala jaruumala suhet ning seega aurumist, mis toimub pinnalt ja mitte lehe sisemusest. Ka vars võib olla silindrilise või keraja kujuga, et vähendada pindala ja ruumala suhet. Lehed võivad olla kogunenudrosetiks varre taandarengu tulemusena. Suur osa aurumisest toimubõhulõhede kaudu, seetõttu võib nende arv olla vähenenud. Ka võivad õhulõhed päevaks täielikult sulguda ja avaneda üksnes öösiti, kui õhk on jahedam jaõhuniiskus suurem. Lehed võivad olla taandarenenudokasteks või isegi täiesti puududa. Seetõttu võibfotosüntees toimuda jämenenud varres, mitte lehtedes. On ka võimalik, et kuivaperioodil sureb taime maapealne osa täielikult ja kasvab tagasi alles niiskuse tekkides.
Niiskust kogutakse paksudesse lehtedesse, tüvesse või juuresse. Mõnel taimel on vars ribiline, et see niiskusepuudusest kokku ei variseks.
Niiskust hangitakse kas maa seest,kastest jaududest või harvadestvihmadest kindlal aastaajal. Niiskust aitavad koguda pikad juured, mis ulatuvad sügavale, ja kõrgeosmootne rõhk juurtes. Mõnel taimel on pinnajuured, mis võimaldavad koguda niiskust kastest või vihmast. Lehtedel võib olla vihmaveerenni kuju, et sademed voolaksid neid mööda kindlasse kohta – juurte peale. Taime otsas võib olla mingi tutt, mis kondenseerib niiskust.
Sukulentide jaoks on oluline mitte kuumeneda, sest see suurendab aurumist. Sellepärast on mõnel neist väga heledad, peaaeguvalged lehed, mõnel kogunevad päikesekiirguse käes olevatesse kudedesse kaitsvadpigmendid, mis onpunast võipruuni värvi. Mõni taim on kaitseks päikese eest peaaegu täiesti maa alla peitunud, maapinnale ulatuvad üksnes püstiste silindriliste lehtede otsad.
Kaitseks loomade eest on paljude sukulentide mahl mürgine. Enamikul taimedel onastlad ja okkad. Mõned sukulendid kasutavadmimikrit, näiteks meenutavad ümbritsevaid kive.Faukaaria leheservadel on külgsuunalised astlad, mistõttu kaks ülemist lehte moodustavad justkui mingi koletise hambulised lõuad.
