Sudaani territooriumil paiknevad võrdlemisi suurednafta jamaagaasi varud. Need asuvad peamiselt riigi lääne- ja keskosas. 2004. aasta jaanuari seisuga oli Sudaanil hinnangulisi naftavarusid 631,5 miljonit barrelit ja gaasivarusid 99,11 miljardit kuupmeetrit. Naftatoodang oli 2004. aasta keskel 350 000 barrelit päevas. 2005. aasta lõpuks on kavas tootmist suurendada vähemalt 500 000 barrelini päevas.Nafta on ka riigi üks peamisi ekspordiartikleid.
Sudaani elektrijaamade koguvõimsus on umbes 730 MW – poole sellest moodustavadhüdro- ja poolesoojuselektrijaamad. Võimsaim elektrijaam on 280 megavatine Sinisel Niilusel asuvRoseirese hüdroelektrijaam. Roseirese tammi juurest suundub piki jõge pealinna poole Sinise Niiluse elektrivõrk, mis on riigis põhimõtteliselt ainuke. Ülejäänud riigis elektrivõrk puudub ja elektrit toodetakse väikese võimsusega kohalikes diisliküttega elektrijaamades.
Hüdroenergia potentsiaali on Sudaanil 2000 MW, mis võiks seega katta suure osa riigi elektrienergiavajadusest. 400 kilomeetrit Hartumist põhja pool Niiluse 4. kärestikel rajati aastatel 2004–2009Merowe hüdroelektrijaam, mille võimsus on 1250 MW.
Põllumajanduslikus kasutuses on Sudaanis 15% maast. Suurem osa haritavast maast asubNiiluse orus ja savannides. Karjakasvatusega tegeletakse rohkem kuivematel ja mägisematel aladel. Aastane sademetehulk ulatub lõunas üle 1000 mm, põhja poole minnes väheneb see kiiresti – pealinnas Hartumis on sademeid 200 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on peaaegu kogu riigis üle 30 °C. Niisutatavaid põlde on umbes neljandik kogu põllumaast. Vett ammutatakse üldjuhul Niilusest.
Põllumajandusest sõltub 80% rahvastikust ja see sektor annab 39%SKT-st.
Eri tüüpide osatähtsus põllumajandustoodangus jaotub järgmiselt: loomakasvatus – 33%; vihmaveest sõltuv traditsiooniline põllumajandus – 25%; niisutuspõllundus – 25%, vihmaveest sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus – 12%; kalakasvatused ja metsandus – 5%.
Peamised põllukultuurid on puuvill, maapähklid, nisu, suhkruroog, mango, banaan, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivad rolli lambad, veised ning kõrbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapähklid, veiseid.
Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Niisutuspõllunduse tõttu on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu koguSaheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmes piirkonnas on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud.
.svg)
